Kriminaalmenetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Kadri Väling esitas kahtlustuse kümnele isikule, kes uurimisel kogutud esialgsete andmete kohaselt olid seotud ulatusliku ebaseadusliku kütusepesuskeemiga ning kelle eesmärk oli teenida ebaseaduslikku tulu Eestis kehtivate erinevate aktsiisimäärade vahe arvelt. Kütusepesu skeemi teostamiseks kasutasid nimetatud isikud nelja erinevat ettevõtet, teatas maksu- ja tolliamet.

Senise kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et kütusepesu läbiviijad ostsid ühe osaühingu nimel sisse tavalist diiselkütust, lisasid sellele tolli loal kütuseterminalis sinise erimärgistuse ja müüsid sellise kütuse viis korda madalama aktsiisimääraga kütusest erimärgistuse eemaldavale ettevõttele.

Nn pestud kütus aga jõudis ringiga tagasi esialgsele müüjale, kes müüs saadud kütuse edasi lõpptarbijale ebakvaliteetse valge diislina. Selliselt vabanes müüja kohustusest tasuda aktsiisimaks valge diisli liitri pealt 3.80 krooni, vaid tasus 69 senti.

Maksu- ja tolliameti töötajad avastasid kahtlustatavatega seotud osaühingu poolt renditavate kütusemahutite territooriumilt ka mehhanismid, vahendid ja keemilised ained erimärgistatud diiselkütusest lisaainete eemaldamiseks. Arvestades sündmuskohal tuvastatud asitõendite hulka võib arvata, et nn kütusepesuga on sellel territooriumil tegeletud pikema aja jooksul.

MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles, et kriminaalmenetlus on väldanud juba mõnda aega. “Koostöös prokuratuuriga seadsime eesmärgiks fikseerida kogu kuritegeliku grupi tegevus ning peatada see täies mahus,” sõnas Kuus.

Ainuüksi kohtueelse uurimisel esialgselt vaadeldud perioodi jooksul võisid kahtlustatavad sellise skeemiga pesta suurusjärgus 600 000 liitrit kütust, mille pealt riigil jäi saamata ligi 2 miljonit krooni aktsiisimaksu.