8. juunil kesköö paiku tuli häirekeskusele kõne nooremas keskeas naisterahvalt, kes oli Toila vallas Martsa küla juures Ontika paekaldal jalutades kaldast alla kukkunud ning eluohtlikult vigastatud. Häirekeskusest saadeti kohe välja kiirabi, päästjad ja politsei. Kuid esimestest kõnedest ei selgunud piisavalt vajalikku infot, kannatanu lakkas rääkimast, kõned katkesid.

Selles juhtumis oli esmane raske ülesanne leida abivajaja asukoht. Ligi 30 meetri kõrguselt kukkunud ja enne hädaabikõne tegemist 3 tundi teadvuseta lamanud kannatanu ei olnud kohalik ega tundnud hästi ümbrust. Vigastuste tõttu suutis ta vaevaliselt anda umbkaudseid kirjeldusi oma asukohast. Hädaabikõne positsioneerimine ei andnud mererannikul täpset asukohta. Kuid hulgitraumadega ja alajahtunud kannatanu kiirest leidmisest sõltus tema elu ja edasine paranemine.

Siin sekkus otsustavalt 17-aastase päästekorraldaja staažiga valvevahetuse juht Tiina Johkem, kes asus ise abivajajaga suhtlema. „Minu esimene mõte oli saada kannatanult võimalikult palju vihjeid ja maastikukirjeldusi, et päästjad leiaksid tema asukoha,“ ütles Tiina Johkem.

„Olin paralleelselt ühenduses nii kannatanu kui ka päästega. Kuna asukoht oli ebaselge, kaasasin ka piirkonda tundva politseikorrapidaja.“ Tiina asus sündmuskohta tuvastama koos pääste operatiivkorrapidajaga, kes sõitis mööda Ontika rannikut sireeniandva alarmsõidukiga. Tiina suunas kannatanut kuulama autosireeni, samal ajal kuulas ta ise sireeni kannatanu telefonist, andis edasi infot ja ajastas tegevusi pääste operatiivkorrapidajaga. See nõudis aga kannatust ja mõistmisvõimet raskelt vigastatuga rääkimisel ning oskuslikku infojuhtimist ja päästjate liikumise suunamist. Kui kannatanu ütles, et kuulis autosireeni, kuid see eemaldus, siis andis see info operatiivtöös kogenutele teada, et nad on pangal kannatanu kohal, sest õhk neelas pangal kannatanuga kohakuti jõudes heli. „Tänu Tiina Johkemi suurele empaatiavõimele ning hea koostöö saavutamisele päästjatega leiti abivajaja asukoht selles juhtumis erandlikul moel,“ hindas Häirekeskuse Ida keskuse juhataja Jaan Varter.

Lisaks asukoha leidmise keerukusele tuli Tiina Johkemil aidata kannatanul teadvusel püsida. Samuti ei tohtinud alajahtunud naisel lasta magama jääda – inimene ei pruugi selles seisundis enam ärgata.

Lamaval ja liikumisvõimetul kannatanul olid suured valud seljas ja rinnus, tal oli raske hingata ja rääkida, tal oli häiritud nägemine, tal oli külm. Paralleelselt Tiina suhtlemisele kannatanuga nõustas teda ka häirekeskuse meedik, kes täpsustas pidevalt naise seisundit, soovitas mitte liigutada ega küljele keerata. „Kinnitasin abivajajale korduvalt, et päästjad, kiirabi ja politsei on tema poole teel, et ta ei kaotaks selles traagilises olukorras lootust,“ ütles Tiina Johkem.

„Püüdsin olla naisele telefoni teel toeks, et ta ei tunneks end üksi oma valu ja hirmuga ning teaks, et kohe on abi temani jõudmas. Ma tegin lihtsalt oma tööd,“ ei soovinud Tiina oma tegevust üle hinnata.

Katsu nüüd rahu säilitada, abi tuleb, kõik lõpeb hästi!

Peale korduvaid kõnesid ja kannatanu pingelist otsimist olid Tiina Johkemi viimased laused kannatanule telefonis: „Päästjad nägid sind! Läheb veel veidike aega ja nad laskuvad sinu juurde, nad nägid väga täpselt, kus sa oled. Katsu nüüd rahu säilitada, abi tuleb, kõik lõpeb hästi! Kohe toovad päästjad sulle teki ja tõstavad su üles, kiirabi juba ootab sind ja saad sooja, kohe-kohe saab kõik läbi!“ Tiina mäletab, milline tohutu kergendus oli, kui päästjad kannatanu leidsid ning kui suur rõõm oli seda naisele öelda, et ta on leitud ja kohe ka päästetud. „Kannatanu sõnad telefonis: „Aitäh. Aitäh teile,“ olid kenaks lõpuks sellele sündmusele,“ meenutas Tiina Johkem.

Selle juhtumi puhul tundis häirekeskuse töösaalis valvevahetuse töö eest vastutav valvevahetuse juht Tiina Johkem, kui oluline on koostöö – kõigi töötajatega Häirekeskuse töösaalis, suhtlemine ja info edastamine päästjatele, koostöö politseiga. Häirekeskuse Ida keskuses olid selle juhtumiga seotud veel päästekorraldaja Marge Männi, logistik Annika Hiiemäe, meedik Sirja Saar, politsei vanemkorrapidaja Viktor Tammik.

„Tiina Johkemi kannatlik suhtlemine abivajajaga, meeskonnatöö korraldamine ja oskuslik infojuhtimine kannatanu ja päästjate vahel oli määrava tähtsusega pangalt allakukkunud naise asukoha leidmisel,“ on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva hinnangul Tiina Johkemi töö Elupäästja III klassi medali vääriline.

„See juhtum on ehe ja eluline näide sellest, milline roll on tegelikult hädaabikõnesid vastuvõtvate päästekorraldajate tööl. Professionaalsel suhtlemisel 112-le helistajaga, kriitilises seisundis abivajajalt vajaliku info kättesaamisel ning kiirel ja täpsel edastamisel abiandjatele on oluline tähtsus inimese elu päästmisel.“ Lisaks rõhutas häirekeskuse peadirektor, et sellistes keerulistes komplekssündmustes aitab heale meeskonnatööle ja kiirele infovahetusele päästjate ja politseiga väga palju kaasa töösaali ühine töökeskkond häirekeskuse uutes hoonetes, mis on seoses ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuga valminud Jõhvis, Tartus ja Tallinnas ning mille ehitamine on kavandatud ka Pärnu.

Elupäästja medali saavad selles sündmuses ka Ontika paekaldalt allakukkunud eluohtlikus seisundis naise keerulises olukorras ja nööripäästet kasutades üles toonud Ida päästekeskuse Jõhvi päästekomando meeskonnavanem Erkki Põld, päästja Alexey Zimin ning päästja Sergei Šuvalov.

Lillepaviljoni Palmisaalis täna kell 15.00 toimuval pidulikul tseremoonial annavad siseminister Hanno Pevkur ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu üle Päästeteenistuse aumärgid isikutele, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel.