Eelmise aasta septembris uppus Põlvamaal oma kodutiiki 80ndates eluaastates mees. Kaldalt leiti muruniiduk. Tiigi kaldad olid järsud, mistõttu on alust arvata, et mees takerdus muru niitmise ajal, kukkus vette ning uppus.

Tänavu aprillis kukkus Setomaa vallas purdelt vette 82-aastane mees ja uppus. Võimalik, et õnnetus oleks jäänud toimumata, kui purdel oleks olnud piirded.

Kahjuks ei ole tegemist erandlike sündmustega. Päästeameti viimaste aastate statistika näitab, et uppujate seas on kõige enam just hilisemas keskeas ja vanemaid inimesi. Möödunud aastal uppunuist enam kui pooled olid vanuses 51-80 eluaastat.

Ka näitavad päästeameti andmed, et üle poole uppumistest toimub vette kukkumise või libastumise tagajärjel. Eakate meeste puhul joonistub välja veel kaks märksõna: kalastamine ja alkohol. Kõige rohkem alkoholijoobes inimesi uppus 51-60-aastaste vanusgrupis. Meestest üle poolte uppunutest olid alkoholijoobes, naistest kolmandik.

Mullu leiti suplemiseks mitte-ettenähtud kohtadest üle poolte uppunutest, väga paljud neist uppusid koduses keskkonnas. Üle 80 protsendi kodukeskkonnas uppunutest olid kas eakad või väikelapsed.

Selliseid õnnetusi saaks ära hoida, kui ohtusid märgata. Päästeamet soovitab enne suurt suve veekogude läheduses elavaid vanemaealisi inimesi külastada veendumaks, et nende kodu ümbruses oleks veeohutus tagatud. Mõnikord piisab väikestest asjadest, et keskkonda ohutumaks muuta. Ohutuse tagamiseks tuleks näiteks kinni katta kaevud ja basseinid, samuti tuleks turvaliseks muuta tiikide ja järvede veevõtukohad.