Paarikümne tänavu kadunud inimese kohta puudub siiani info
Leitud on sellel aastal 166 tänavu või ka varem kadunud inimest. Enamasti on tegu metsa seenele minnes eksinud või ajutiselt kuhugi uitama läinud inimestega. Kui aga arvestada, et leitud 166 inimesest mitte kõik ei pruugi olla tänavu kadunud, puudub vähemalt paarikümne sel aastal kadunud inimese kohta tänaseni info.
Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Kristian Jaani sõnul küsitakse tihti, kui palju peab inimese kadumisest aega mööduma, et sellest politseile teatada.
“Tegelikult ei ole inimese kadumise puhul mingeid ajapiire seatud. Kõik oleneb alati asjaoludest. Kui teie lähedane on lubanud kuskil kindlal ajal ilmuda ja ei ole seda teinud ning samas ei saa temaga kontakti, siis arusaadavalt on see lähedastele suurt muret tekitav olukord. Kui ka varasemalt pole selliseid asju ette tulnud, siis on vägagi loogiline arvata, et temaga võis midagi juhtuda ja selle murega ka politseisse pöörduda,” soovitab Jaani.
Politsei jaoks algab iga inimese otsimine info kogumisest. Seepärast on väga oluline siinjuures kogu see informatsioon, mida kadunud isiku omaksed politseile edastavad.
“Tasub kindlasti rääkida, mis asjaoludel sugulane kadus või ära läks, edastada sõprade-tuttavate andmeid ja muud erinevat infot, mis võiks tema otsimise juures oluline olla. Mida rohkem informatsiooni on politseil teada, seda tõenäolisem on inimese kiire leidmine.”
Jaani rõhutab, et kindlasti tuleb vahet teha kadunud ja kodunt mingil põhjusel lahkunud inimesega, kes võis oma lähedastega riidu minna või meelega ei soovi kontakti võtta.
“Just sellepärast on reaalse olukorra teadmine politsei jaoks väga oluline. Sellest lähtuvalt varieeruvad ka isiku otsimise meetodid. Arusaadavalt ei saa meetodid olla sarnased, kui kodunt on lahkunud inimene, kes on ka varem seda juba korduvalt teinud, või tegemist on juhtumiga, kus politseil on alust arvata, et kadunud inimese suhtes võidi toime panna kuritegu. Viimase puhul hakkab isiku otsimisega tegelema juba kriminaalpolitsei.”
