Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et kahtlustavana kinni peetud kaks Narvast pärit 1997. aastal sündinud noormeest, üht kahtlustatakse tapmises ja teist tapmise varjamises. Ohver ja kahtlustatavad olid omavahel tuttavad.

„Tüdruku surma põhjus oli lämbumine ja on alust neid noormehi tüdruku surmaga seostada. Surm leidis aset Pähklimäe terviseraja läheduses," ütles Gross. Tema sõnul ei ole tuvastatud, et juhtunuga oleks olnud seotud alkohol või narkootikumid.

Prokurör ütles, et mõlemad noormehed on varem kriminaalkorras karistatud. Noormees, keda kahtlustatakse tapmises, kannab hetkel varasema kuriteo, röövimise eest vanglakaristust, ja see on ka põhjus, miks ei ole taotletud tema vahistamist seoses tapmisega. Teise noormehe puhul – keda kahtlustatakse tapmise varjamises - on tõkendina kehtestatud elukohast lahkumise keeld. Teda on varem kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest.


Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Tarvo Kruubi sõnul ei olnud sündmuskohal nähtavaid vägivalla tundemärke, mis oleksid viidanud sellele, mis surma põhjustas. Uurimise käigus määrati rida ekspertiise, tehti väga palju ülekuulamisi ja töötati andmetega, seal hulgas nii telefonioperaatorite info kui ka linna vidseosalvestistega.

Kruubi sõnul jõuti põhiversioonile – et need kaks noormeest on tüdruku surmaga seotud – lähedale juba väga varakult. „Pidasime möödunud aasta detsembris nad kahtlustatavana kinni ja kahtlustasime neid siis surma põhjustamises ettevaatamatusest. Selleks hetkeks polnud piisavalt tõendeid, et väita, et tegu oli tahtliku tapmisega. Noormeeste ülekuulamisega lootsime tõele lähemale jõuda. Aga tol hetkel polnud ekspertiisitulemusi, mis täna on, ja noormehed vabastati.“

Kruubi sõnul jätkati siiski tööd sama versiooniga, ehkki kontrolliti põhjalikult ka teisi. Maikuus esitas politsei ühele noormehele kahtlustuse tapmises ja teisele tapmise varjamises. Siis aga oli vaja teha veel ekspertiise ja kõik ekspertiisitulemused laekusid alles suve lõpus.

„See oli väga keeruline uurimine. Oli rida nüansse, mis panid proovile nii uurijaid, prokurörid kui eksperdid. Meil oli väga hea koostöö, aga uurimise põhiroll jäi kanda kriminaalpolitseinikele, kes kasutasid oma oskusi inimeste lugemisel ja vaistu järgides suudeti koguda väga olulisi tõendeid,“ sõnas Kruup.

„Raskus seisneb selles, et ta leiti viis päeva pärast kadumist. On väga raske leida tõendeid vabast loodusest ja see on suur ime, kui need leitakse. Alati teeb uurimise keeruliseks, kui ei ole kohe võimalik hinnata, mis täpselt juhtus. Sündmuskohal ei leidnud vägivalla tundemärke, mis võinuks surma põhjustada,“ selgitas ta.

Kruup lisas, et juba alguses oli teada, et tegu polnud juhusliku ohvriks langemisega, vaid ohver tundis noormehi.

Juhtivprokurör Gross ütles, et praeguseks on noormeestelt saadud täpsemaid ütlusi, kui nad uurimise alguses andsid, kuid ei öelnud otsesõnu, kas nad on end süüdi tunnistanud. Ta ei täpsustanud ka, mis asjaolud ja sündmused tapmiseni viisid, kuid ütles, et tütarlast ei viidud Pähklimäele vägivaldselt.

Margus Grossi sõnul ei olnud selle kuriteo lahendamine ainult uurimisgrupi, vaid terve politsei, ekspertide ja prokuratuuri auasi. „On hea, et saame täna vastata Narva kogukonnas muret teinud küsimustele. Noore inimese surm on alati traagiline ja seda me muuta ei suuda, kuid meie võimuses on teha selgeks juhtunu asjaolud ning seda oleme praeguseks ka teinud,“ ütles Gross.

Nüüd on kriminaalmenetlus antud üle prokuratuurile ja valmis kohtulikuks uurimiseks, minimaalselt võtab kohtusse jõudmine prokuröri kinnitusel aega ühe kuu.

14-aastane Darja jäi kadunuks mullu 4. detsembri õhtul kella 19 paiku Narvas Rahu tänava piirkonnas. Tema surnukeha leiti 9. detsembril veidi pärast keskpäeva Narvast Äkkeküla asumi metsatukast. 16. detsembril maeti Darja Riigiküla kalmistule.

Politsei ja prokuratuuri esindajad kinnitasid toona, et pole alust kahtlustada, nagu oleks Darja surnud vägivaldset surma. Kriminaaluurimine toimus algselt seadusevastase vabaduse võtmise paragrahvi alusel.