„Kohtutäituri vastu vägivald on võrdne kuni viie-aastase vabadusekaotusega,“ sõnas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Mati Kadak, viidates teisipäevasele insidendile Narvas, kus 34-aastane mees peksis Tallinna maanteel asuvas korteris 63-aastast kohtutäituri assistenti, kes oli täitmas tööülesandeid.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda selgitas Delfile, et teisipäeval ründas võlgnik Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova büroo töötajat, kui viimane soovis korteri müügi eesmärgil seda pildistada.

„Teavitasime, nagu tavaliseltki, võlgnikku, et kui võlga tähtajaks ära ei maksa, võib kohtutäitur pöörata nõude varale,“ sõnas Natalja Malahhova. „Võlgnik oli kontaktne, kuid puudus vähimgi kartus, et olukord nõnda eskaleerub,“ märkis Malahhova.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale teadaolevalt põgenes isik pärast vahejuhtumit ja asi on politsei menetluses. Alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise kohta.

Kadak teatas, et ka eelmisel nädalal leidis aset sarnane vahejuhtum, kus kohtutäitur Hille Kudu vajas turvatöötajate ja politsei abi isikuga, kes muutus agressiivseks. „Kuid hoolimata igapäevastest ähvardustest, on kallale tungimine kohtutäiturile või büroo töötajale harvaesinev nähtus,“ sõnas Kadak.

Kohtutäituri ülesanne on maksma panna nõue, mida võlgnik vabatahtlikult ei täida. Nõude tekitaja siinjuures ei ole kohtutäitur, vaid võlgnik. „Mistahes isiku suhtes toimuv väärkohtlemine on taunimisväärne,“ sõnas Kadak. „Kuid eriliselt mõtlematu on end välja elada isiku suhtes, kes teeb oma tööd tulenevalt seadusest.“

Kadak lisas, et kohtutäitur on võimuesindaja ja tema või büroo töötaja suhtes vägivalla kasutamine on karistatav kuni viie-aastase vabadusekaotusega.