Narkokurjategija hakkas trellide tagant tunnistajatelt raha välja pressima
„See grupp tegeles peamiselt amfetamiini ning MDMA turustamisega Viljandis. Oleme rahul, et põhjalik uurimine viis nii põhivarustaja, vahendaja, turustajate kinnipidamiseni. Ühtlasi võtsime ära hulga narkootilisi aineid,“ ütles narkokuritegude talituse juht Kristjan Tommingas, vahendab Lõuna prefektuur sotsiaalmeedias.
Ka prokurör Jane Pajus tõdeb, et diilerite püüdmisega olukorda ei lahenda, kuna nõudluse korral täitub see tühimik kiirelt.
Klubist leiti narkootikume
Jälitustegevusega õnnestus edasimüüjate kõrval tuvastada ka nende varustajad ning nii pidas politsei 2014. aasta jaanuaris Viljandis kinni 1983. aastal sündinud Ergo Jõhve. Tema juurest võeti kohe ära 488,5 MDMA tabletti, mille ta omandas samal päeval kahe kaasosalisega Tallinnast.
Politsei selgitas, et mehed omandasid MDMA-d ja amfetamiini Regina Naidjonovalt ja seda vähemalt alates 2013. aasta lõpust. Naine hoidis narkootikume enamasti Tallinnas Narva maanteel klubis.
Naise kinnipidamisel ja klubi läbiotsimisel leiti veel 140 grammi amfetamiini ja metamfetamiini segu. Kogutud tõendid kinnitasid, et Ergo Jõhve käitles amfetamiini, ecstasyd ning kokaiini alates 2013. aastast. Kokku omandas ta vähemalt 271 g amfetamiini, millest müüs edasi vähemalt 221 g. Ecstasy tablette omandas ta ligi 800, millest müüs edasi vähemalt 304 tabletti. Kokaiini omandas ta vähemalt 3,37 g ja 5 tarvitamiskogust, mille kõik müüs või andis edasi. Kusjuures, narkootikume andis Ergo Jõhve ka alaealistele.
Tänaseks on seitse narkokurjategijat kandmas neile määratud karistust. Ergo Jõhvele mõistis kohus 4-aastase vangistuse, mida ta kannab 2014. aastast saati. Kuid trellide taga olemine ei tähendanud, et mees uusi kuritegelikke plaane ei peaks. Nimelt sai Ergo Jõhve mullu uue süüdistuse väljapressimises ja vägivallas narkoasjas olnud tunnistajate vastu. Kuidas on see võimalik, kui mees viibis trellide taga?
Väljapressimine trellide tagant
Nimelt, pärast narkoasja uurimise lõppu said Ergo elukaaslane Sandra ja sõber Ringo enda valdusesse tunnistajate andmed, kes andsid narkoasjas ütlusi Ergo Jõhve vastu. Sandra, Ringo ning Ian Reinmaa, kes viibisid tol ajal vabaduses, hakkasid tunnistajatelt seega Ergo Jõhve juhendamisel raha välja pressima. Ergo saatis ka ise vanglast ähvardava sisuga kirju. Raha maksmata jätmise korral ähvardati vägivalla ning häbistavate andmete avaldamisega sotsiaalmeedias ja Viljandi linnas. Kokku tuvastati seitse inimest, keda püüti erineval moel mõjutada. Ringo ja Sandra võeti vahi alla 2015. aasta kevadel.
Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm seletas, et eriti narkoasjades on süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad reeglina omavahel tuttavad. „Lisaks mängib suurt rolli ka väikse koha eripära, kus kõik tunnevad teineteist. Ei ole vaja vaeva näha, et menetlusosaliste kontaktandmed saada. See juhtum on kindlasti ainulaadne, kuna tunnistusi andnud isikute mõjutamist ja väljapressimist juhtis vangistatud ja suhtlemispiirangus olev vahialune."
2016. aasta kevadel jõustus kohtuotsus, millega Ergo Jõhve sai liitkaristuseks 5-aastase vangistuse, Ringole määrati osaliselt reaalne vangistus ning Sandrale ja Ian Reinmaale tingimisi vangistus.
Narkokuritegude talituse juht Kristjan Tommingas ütles, et loodetavasti on see juhtum avanud nii mõnegi inimese silmad, tajumaks nende endi või lähedaste suhtes toime pandud vägivalda.
„Mõlema kriminaalasja puhul oli tajutav, et aastaid kestnud olukord oli tegelikkuses enamus noortele vastumeelt, kuid paljudel puudus julgus enda aitamiseks midagi ette võtta ja politseile sellest teatada. Julgustame inimesi iseenda ja teiste kaitseks veelgi otsustavamalt käituma. Ehk siis analoogsetest ähvardustest, manipuleerimisest ja mõjutamisest tuleks kohe politseile teada anda," ütles Tommingas.
