„Tahtsin enne surma temaga kokku saada ja meievahelised suhted selgeks rääkida. Olen elus palju eksinud ja tahan andestust paluda, et tagasi saada hingerahu,“ ütles ta. Aadressil, mis tal vanast ajast meeles, otsitav naine ei elanud. Ka vanast ajast pärit telefoninumber ei vastanud. Semjon palus ametnikelt abi. Tal oli meeles vaid naise eesnimi ja umbkaudne perekonnanimi.

„Arvasin selle info põhjal, et tegemist on Semjoni kunagise elukaaslase või sõbrannaga, aga kui pärast pikka ja põhjalikku otsimist-helistamisi õige inimeseni jõudsin, siis selgus, et tegemist on Semjonist 30 aastat noorema naiskodanikuga,“ rääkis mupo kesklinna inspektor.

Semjon selgitas õhinal, et tegemist on hoopis tema tütrega, kellest ta rumalas noorustuhinas kergekäeliselt loobus. Nüüd tahtvat ta aga tütart väga näha.

Paraku selgus, et tütar suri vaid kümme päeva enne Semjoni otsingute algust. Uudisest löödud, palus mees üles leida tütre lapsed. Ta mäletas, et tütrel olnud kaks last - poeg ja tütar - ning poja nimi vist Reigo (nimi muudetud) ja tütrel Mai. Pärast otsinguid leidis inspektor arvatava tütrepoja elukoha ja telefoninumbri. Telefonile vastanud Reigo mäletas tõesti, et ema sõnul olevat tema ja tema õe päris-vanaisa vene rahvusest. Kohtunud polnud nad aga kunagi.

„Sedalaadi üksteise leidmised ja nendele kaasa aitamised on liigutavad hetked," ütles kesklinnas töötav ametnik, kes ka varem on "detektiivitöö" tulemusel inimesi lähedastega kokku viinud. "Hinge jääb hea tunne."

Vanaisa väljailmumisest šokis olnud Reigo ütles, et vajab veidi aega toibumiseks ning oma väikeõega, kes pärast ema surma tädi juurde Soome viidi, rääkimiseks. Noormees lubas koos õega ka vanaisa juurde Ida-Virumaale sõita. Kohtumisele aga tuleb tal ta kaasa võtta tõlkijast abiline, sest Reigo ise ei valda vene keelt ning vanaisa Semjon jälle eesti keelt.