Kuritegude arv kasvas veel Võrumaal (4 protsenti), Valgamaal (5 protsenti) ja Hiiumaal (8 protsenti). Ülejäänutes maakondades kusitegude arv langes või jäi samaks.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Jako Salla sõnul olid nii Läänemaa kui ka Põlvamaa kuritegude arvu kasvu taga suured kriminaalasjad, mis mõjutasid muidu väikese registreeritud kuritegude arvu poolest tuntud maakondades kuritegude arvu kasvamise suunas.

Salla selgituste kohaselt kasvas Läänemaal kuritegude arv petuskeemi kriminaalasja tõttu, kus inimestele omistati teooriaeksamit tegemata ja altkäemaksu vastu juhilube. "Selle kriminaalasja mõju oli suur ja neid inimesi oli päris palju, seega tõstis see statisilst näitajata," ütles Salla.

Põlvamaal kergitas registreeritud kuritegude arvu kasvu nn lotovaatlusskeem "kambakas", kus hoolimata lubadusest soetada ühiselt lotopileteid seda ei tehtud.

Kohalike omavalitsuste lõikes langes mullu registreeritud kuritegevuse arv 119 omavalitsuses ja kasvas 84-s. Ülejäänutes jäi kuritegude arv samaks.

Kuritegude arv üldiselt vähenes mullu võrreldes 2012. aastaga 3 protsenti.

Möödunud aastal registreeriti kokku 39 631 kuritegu. 2012. aastal registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur 40 816 kuritegu, mida oli 2011. aastaga võrreldes neli protsenti vähem.