Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse nõunik Linda Paap ütles, et vanglapoolne toetus ennetähtaegseks vabastamiseks põhineb vangi uue kuriteo toimepanemise riskide hindamise tulemusel.

"Vanglateenistuses kasutatakse riskide hindamisel ühtset metoodikat, mis on algselt välja töötatud Suurbritannias ning koostöös välisekspertidega kohandatud Eesti oludele," sedastas Paap.

Täpsemalt käsitleb riskihindamise ankeet 11 alateemat: kuriteo kirjeldus, eluase, töö ja majanduslik toimetulek, haridus, suhted ja elustiil, sõltuvusainete tarvitamine, probleemkäitumine, tervis ja emotsionaalne stabiilsus, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus. Seega arvestatakse riskihindamises nii kriminaalset käitumist, sotsiaal-majanduslikke näitajaid kui ka ohtlikkust.

Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riske hindab kinnipeetavale määratud kontaktisik. Peale hinnangute andmist arvutab riskihindamissüsteem vastuste pinnalt tunnused ning esitab uue kuriteo ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgneva kahe aasta jooksul ning seksuaalkuritegude puhul retsidiivsusmäära viie aasta jooksul.

Paabu sõnul kujuneb tingimisi ennetähtaegse vabastamise toetus retsidiivsusmäärade ja kõrgeima ohutaseme koosmõjul. "Vabastamist toetatakse madalama retsidiivsusmäära ja madalama ohutasemega kinnipeetavate puhul," teatas Paap.

Võrdluseks - Lõuna prokuratuuri süüdistuse järgi Viljandis juunis 17-aastase tüdruku vägistanud ja mõrvanud Tairo Poopuu istus alles paar aastat tagasi vägistamise eest Viru vanglas. Kui Poopuu oli 2,5 aastasest vangistusest kaks aastat ära kandnud, taotles ta ennetähtaegset vabastamist. Analüüsi järgi peeti tema puhul uue seksuaal- ja vägivallakuriteo tõenäosust viie aasta jooksul 41-62-protsendiliseks. Viru vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

Kriminaalhooldusametnik pidas toona Poopuu puhul uue kuriteo toimepanemise riskidena alkoholi tarvitamist, mõtlemist ja käitumist. Kaks aastat hiljem, poolteist aastat peale tähtaegset vabanemist, panigi Poopuu toime uue kuriteo.

Justiitsministeeriumi vanglateenistuse valdkonna pressiesindaja Leanyka Libeoni sõnul jäi aga Pesuri puhul ohutase piiridesse, kus vangla saab toetada vangi ennetähtaegse vabanemise taotlust. "Inimese retsidiivsus ei sõltu ainult sellest, mis kuritegusid ta on teinud, vaid ka hiljem temaga tehtud tööst," ütles ta ja lisas, et otsuse ennetähtaegse vabanemise kohta teeb ikkagi kohus.

Eero Pesur mõisteti 2013. aasta jaanuaris nelja naise vägistamise eest kaheksaks aastaks vangi. Karistuse kandmise alguseks loeti 2011. aasta märts, mil ta peeti kinni kahtlustatavana Kosmose kino juures keset tänavat kahe naise vägistamises. Kandmata on tal jäänud veel alla pooleteise aasta.

Seni on Tallinna vangla toetusega nõustunud ka prokurör. Kohus teeb otsuse Pesuri ennetähtaegse vabastamise osas 27. novembril.