Marge Arumäe: miks tegeletakse pudulojustega, kui Aafrikas on nälgivad lapsed
Tunnistaja B. P. andis kohtus ütlusi, et tegeleb varjupaigas loomadega 2007.aastast. Ka 2007.a. tegid naabrid koera kohta väljakutse. 26.07.2010.a. tuli kõne, et aadressil * on ketistatud emane saksa lambakoer koos kutsikatega. Kõne tegija andis teada, et olukord seal ei ole hea, et omanikud ei hoolitse oma looma eest heaperemehelikult, et situatsioon ei ole hea, on porine, kutsikad kiunuvad ja et koeraema on väga täbaras olukorras. Kohapeal nägid nad, et selle territooriumi tagahoovis oli kuut, kus oli ketistatud emane saksa lambakoer. Kedagi kodus ei olnud.
Hakkas silma kuut, mis ei vastanud nõuetele, koera kett oli liiga lühike, emaloom, kes seal oli, oli pikali maas, lamas. Lähemale minnes ajas koer ennast püsti. Kui hakkasid koera lähemalt uurima, siis kompamisel oli tunda alatoitumine, vettinud karvastik, lõhn ja punetav nahk. Seadus ütleb, et kett peab olema 10 meetri pikkune. Antud keti pikkus polnud selline, visuaalselt vaadates oli see 2-3 meetrit. Kuut asetses vastu maad, mis pole loomasõbralik. Kuut polnud puhas. Kuudis oli loomale alla pandud vaiba moodi asi. Põrand oli mullane. Toidunõu oli toitu täis — leivatükid segatud graanulitega. Kõrval oli kummuli veeanum.
Koer oli äsja poeginud, üks kutsikas oli kuudis ja oli veel elus. Teine kutsikas oli surnud ja asus kuudi taga. Mõlematel kutsikatel olid vaglad karvade ja naha pinnal. Emaskoer oli väga loid. Koer jõi veelombist väga isukalt. Auto peale koer ise ei hüpanud vaid ta tõsteti. Looma omanikule mingit teadet ei jäetud, et looma ära viis. Sündmus sai fikseeritud politseis. Loomakliinikus koer puhastati. Esmalt paigutati looma tilgutite alla, talle manustati ravimit ja karv eemaldati tagakehalt kuni kaelani ära. Seejärel hakati puhastama naha pinda ja vaklu ära nokkima. Looma tagakeha oli punetav, põletikuline ja kehas olid kuni 1 cm augud, kus vaglad liikusid. Peale esmaabi viidi loom varjupaika. Siis, kui ülejärgmiseks päevaks polnud koeral paremaks läinud, mindi Kenno Loomakliinikusse. Seal teostati loomaga erinevad protseduure ning selgus, et koeral on mäda emakas, mis vajas kohest operatsiooni.
Marge Arumäega vestles telefoni teel päev või paar päeva hiljem. Marge Arumäe ja andis teada, et tema on selle looma omanik. Vestlus algas rahulikult, aga lõppes sellega, et Marge Arumäe pani toru ära. See vestlus oli ebameeldiv. Marge Arumäe ei tundnud huvi, mis olukorras tema koer on, ta ei avaldanud soovi, et kas saaks kuidagi seda koera aidata, ta ei väljendanud kahetsust. Marge küsis, et miks tegeletakse pudulojustega, kui Aafrikas on lapsed, kes nälgivad.
Tunnistaja M. S. andis kohtus ütlusi, et töötab * Loomakliinikus loomaarstina. 27.07.2010.a. tõid varjupaiga töötajad kliinikusse ühe hundikoera. Koer tuli omal jalal, aga ta oli kehvake, vaarus, apaatne ja täiesti rahulik. Ülevaatusel selgus, et koera tagumine osa haises, karvad olid kokku kleepunud ja pügada teda ei saanud. Pani koerale tilguti, süstis valuvaigistit, andis hormooni šoki vastu. Koera puhastamine kestis umbes 3 tundi. Kui karvad olid lõigatud, siis oli näha, et koera alt ots oli tugevas põletikus, seal olid 0,5 cm sügavused augud ja aukudest tuli vaklu välja. Pärast kuulis, et loom oli äsja poeginud ka, olid palavad ilmad, karvad olid looteveega kokku kleepunud ja sellisel juhul võib nahapõletik tekkida tundidega ning sellepärast see roiskumine nii kiiresti toimuski. Kui karvad saavad märjaks, siis võib ka tekkida väike nahapõletik. Seal oli vaklu mitmes arengujärgus, vähemalt 4-5 päevased, 48 tunniga tulevad pisikesed vaglad.
Koer kaalus alla 20 kg, 19,4 kg vist. Tema juures on käinud koerad, kes kaaluvad 27-33 kg. Koer oli kõhn, ta oli saanud kas vähe toitu või polnud toit olnud sobiv. Üks kutsikas vaevu hingas ja oli kaetud vakladega. Sellele kutsikale ta tegi eutanaasia. Sel päeval ainult puhastati koera, sest puudub vastav varustus rohkemate analüüside tegemiseks. Samal õhtul tema arvates koer rohkem abi ei vajanud ja neil ei ole statsionaarseid kohti. Mäda emaka saab kindlaks teha ultraheliga.
Arvab, et meditsiiniliselt ei ole võimalik, et tiinel ja äsja poeginud koeral on mäda emakas esimesel, teisel või kolmandal päeval peale poegimist. Tegemist võis olla mädase emaka põletikuga. Arvab, et koera tagumisel käpal võis olla nahapõletus ehk rahvakeeli hotspot, kuna koer oli äsja poeginud, siis need eritised võisid mööda tagumist käppa alla voolata ja põhjustada nahapõletiku kuna oli väga kuum suvi. Hotspot tekib nii, et nahk läheb punetama, siis tekivad mädavillid ja läheb mädanema. Kui need mädavillid tekivad, siis loom hakkab oma jalga hoidma. Tänu sellele nahapõletikule, mis levib tundidega, tulevad ka kärbsed ligi, sest neid meelitab see mäda lõhn ja kärbsed asuvad agaralt munema.
Tunnistaja A. O. ütluste kohaselt töötab ta * Loomakliinikus loomaarstina. Kolmapäeva hommikul helistas B. P. ja küsis, et kas saksa lambakoer võib kaaluda 20 kg. Ta ütlesin, et tavaliselt rohkem, kuid saab täpselt öelda looma nähes. Samal päeval toodi loom kliinikusse. Ta tuvastas, et loom oli alakaalus. 1/3 looma naha pinnast oli haaranud nahapõletik, süvabioderma. Loomal polnud rasvkude, loom oli veetustunud rohkem kui 20%. Loom puhastati karvadest ja vakladest. Koeral avastas tupest mäda vool. Koerale tehti vereanalüüsid, nendest midagi drastilist välja ei tulnud. Olid muutunud maksa näitajad, üleval olid glükoos ja põletikunäitajad, täiesti maas oli hemoglobiin. Uriin näitas kerget algavat põiepõletikku, kuid õnneks ei olnud seal midagi hullu. Lõikuse käigus avastas, et põis oli ebanormaalselt suur. Ei olnud mäda emakat, küll aga oli seal põletikus pindmine limaskest ja munasarjades oli sellised tsüstid, mis võib olla kõrvalleid, mis võib olla organismi kõrvalekalle normist. Selle koha pealt ei saa looma omanikule etteheiteid teha, sest see põletik võis tõesti tekkida peale poegimist, kuna poegimise käigus on emakakael lahti ja organismis on olemas erinevad bakterid, mis põletikku tekitavad.
Põhiline teema oligi see vaklade teema. Arvab, et loom on pikalt olnud kas väga puudulikus liikumises või siis keti otsas, sest koeral olid lihased täiesti lõdvad, seal ei olnud lihasmassi. Keskmine vaklade arenguperiood kestab nädal aega. On olnud juhtumeid, kus koera juures ei leita midagi, kuid nädala pärast on naha pinnal vaglad. Kui karv on hooldamata, kui loom on nõrk ja haige, siis kärbes tuleb munema karva sisse haigele loomale. Ta saab aru, et saksa lambakoer on pikema ja tugevama karvaga koer, et tõesti kui iga päev ei käi ja ei patsuta koera, siis võivad sümptomid jääda tahaplaanile.
Kui koer on ketis, temast käiakse mööda ja teda ei nähta. Hooliv omanik sellist asja tähelepanuta ei jäta ja kui need sümptomid leitakse, siis otsitakse abi. Suviti esineb veel vagla juhtumeid, kus koeri ja kasse toodaks kliinikusse, kuid sellele koeral oli asi vakladega juba tõsisem. Arvab, et põletik võis koeral olla paar nädalat kuni paar kuud. Arvab, et tegemist ei saanud olla hotspotiga, sest see levib tundidega. Sellel koeral oli aga toimunud pikaajaline protsess ja see oli naha süvapõletik. Koera keha oli tihedalt kaetud kirbu väljaheidetega. Ka kirpude hammustused võivad põhjustada või süvendada seda tervislikku seisundit, mis koeral on. Vaadates toimikus olevaid fotosid koera varasema elu kohta, ei saa öelda, et see on kurnatud koer. Normaalsele koerale on poegimine täiesti normaalne elutegevus. See väsitab, aga selle koera puhul oli tegemist eelneva kurnatusega ja see poegimine võttis temalt ära viimase jõu. Piimanäärmetest piima ei tulnud. Arvab, et pojad võisid elada kolm päeva ka ilma piimata. Arvab, et koer võis olla kurnatud vähemalt kaks nädalat, keeldus söögist ja joogist, lamas ühel kohal, ei jooksnud ringi ja tal oli ükskõik.
Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt elab aadressil * ja tema tagaaia krunt puutub kokku * krundiga. Koera kuut asub tema aia läheduses. Varem, kui kuuti seal ei olnud, ta ei teadnudki, et majas koer on. Ta arvab, et koera ei ole hooldatud ja ta on alatoitluse all olnud. Tema üürnikud on öelnud, et seda koera ei hooldata juba 2-3 aastat.
Pühapäeva õhtul tema poeg nägi, et koeraema ei ulatu kutsika juurde. Kui järgmise päeva hommikul oli olukord sama, siis ta teavitas loomakaitsesse. Teeb järelduse, et koera pole toidetud sellest, et on üle aia mõnel korral koerale süüa visanud ja koer on ka kõik ära söönud, mis ta visanud on. Koera ta hoovis vaatamas käinud ei ole. Kui loomakaitsjad koera ära viisid, siis tema poeg pakkus koerale vett juua. Loomal ei olnud kaussi veega ees ja väga palav ilm oli. Koer oli kõhna ja pulstunud karvaga, ära viies koer lonkas ühte tagumist jalga. Ükskord varem oli tal Marge Arumäega kokkupuude kassi teemadel. Ta läks Marge Arumäele kassi ära viima, sest kass tahtis kogu aeg tema tuppa tulla, aga temal on poeg kasside vastu allergiline. Arumäe oli selle peale väga ärritunud. Rohkem ta Arumäega suhelnud ei ole.
