“Lõhkekehade valmistamise ainus eesmärk on tappa inimene ja sinnamaani, kuni demineerijad pole kindlaks teinud, et lõhkekeha on ohutu, tuleb arvestada, et see võib plahvatada ja lähedal asuvad inimesed tappa,” ütles Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink
, lisades, et tegemist oli 305-millimeetrise mürsuga, mille kaal on ligikaudu 300 kilo ja millel puudus sütik. Sellises lõhkekehas võib demineerijate hinnangul olla ligikaudu 30 kilogrammi lõhkeainet.

Väljakutsele reageerinud demineerijad võtsid lõhkekeha kaasa, et kindlaks teha, kas see sisaldab lõhkeainet või mitte. Tringi sõnul ei ole seda võimalik välisel vaatlusel öelda, kuid ometi ei ole keegi neile varem ohtlikust leiust teada andnud.

Laimjala vallavolikogu esimehe, endise kolhoosiesimehe Aarne Lemberi sõnul on rammumehed aastakümneid proovinud seda mürsku terava otsa peale püsti saada ning mürsu kallal on käinud sajad mehed. Majandisisestel võistlustel ja eriti jaaniõhtul oli teinekord 30-40 meest, kes kõik tahtsid mürsu kallal jõudu proovida. Mürsk tuli otsa peale püsti ajada ja see oli Lembri hinnangul tükk tõsist tööd, sest see ulatus rinnuni. See, kes sai mürsu otsa peale püsti, lasi selle põmm jälle alla.

“Kõik muidugi arvasid, et mürsk on tühi, sest muidu vaevalt seda keegi torkinud oleks,” nentis Aarne Lember, selgitades, et aastaid tagasi oli ju palju sõjast läbi käinud mehi ja ju nad ikka aru said, kas mürsk on ohtlik või mitte. Samas kinnitas Lember, et ta ei ole kunagi mõelnud selle peale, et selles mürsus võiks olla lõhkeaine.

Ka Laimjala vallavanem Vilmar Rei kinnitas, et niipalju kui ta ennast mäletab, mäletab ta ka seda mürsku. Rei sõnul seisis see mõisapargis laululava juures.

“Kunagi võeti see rammumehe võistlustel kasutusele,” selgitas Rei, lisades, et sel nädalavahetusel avastas selle sealt keegi ja kutsus demineerijad kohale. Vallajuhi sõnul soovivad nad oma atraktsiooni aga tagasi saada. Milline saatus mürsku ootab, selgub lähipäevil.