Maffiagruppi kuulumine tõi allilmaautoriteet Grossthalile karistuse
Kohus karistas Grossthali (49) kokkuleppemenetluse korras kolmeaastase vangistusega, millega luges ühtlasi kantuks mehele varasema süüteo eest määratud ja praegu reaalselt kandmisel oleva kahe aasta, nelja kuu ja seitsme päeva pikkuse vangistuse. Menetluskuludena peab ta tasuma üle 790 euro, vahendab BNS.
Grossthal oli reedel kohtu ees üksinda, kuna tema soovis süüasja lahendamist kokkuleppemenetluses, tema arvatavad kuriteokaaslased astuvad aga üldmenetluses kohtu ette järgmise aasta veebruaris.
Süüdistuse järgu kuulus Eestis ja Norras tegutsenud maffiasse kokku kümme inimest, kes tegelesid alates 2007. aastast Norra linnade erinevates kauplustes süstemaatiliste varguste sooritamisega ning saadud kauba, peamiselt riide- ja tarbeesemete erinevates Eesti piirkondades turustamisega.
Grossthali ülesanne oli süüdistuse järgi 2008. aasta 23. novembrist kuni mullu 25. jaanuarini maffiasse uute liikmete otsimine, Norrast varastatud esemete Eestis turustamisele kaasaaitamine klientide leidmise näol ning varastatud esemete Eestis turustamine. Samuti tagas Grossthal kuritegeliku ühenduse toimimist, mis seisnes selle esindamises ebaseadusliku tegevuse pinnalt tekkinud materiaalsete ja muude konfliktide lahendamisel.
Varastatud asjad konfiskeeriti ning Norra kohus andis loa kahtlustatavate vahi all pidamiseks. Paralleelselt toimusid Eestis ühenduse teiste liikmete kinnipidamised ja läbiotsimised siinsetes varastatud kraami kauplusladudes. Eesti ja Norra õigusasutuste vahel saavutati kokkulepe, et nii vahialused kui nendega seotud kriminaalmenetlused antakse Eestile üle ja õigusemõistmine grupeeringu süüasjas hakkab toimuma Eesti kohtutes.
Tänavu aprillis mõistis Tartu maakohus Grossthali ja tema kaks kuriteokaaslast vangi narkokuriteo eest. Kohus tunnistas Grossthali süüdi narkootilise aine vahendamises ja karistas teda kaheaastase vangistusega. Koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega pidi ta toonase kohtuotsuse järgi kandma kahe aasta, nelja kuu ja seitsme päeva pikkuse vangistuse.
Jüri Koort (42) jäi süüdi narkootilise aine valmistamises, valdamises ja edasiandmises, kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises. Liitkaristuseks sai ta kolmeaastae vangistuse, kuid kuna ka temal on varasem karistus osaliselt kandmata, tuleb tal trellide taha veeta kokku kolm aastat, neli kuud ja 28 päeva.
Kolmandana kohtu all olnud Urmas Aalmann (39) sai narkootilise aine omandamise, valdamise ja edasiandmise, omastamise, võltsitud dokumendi kasutamise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest nelja-aastase vangistuse.
Süüdistuse järgi omandas Koort 1985. aastal ebaseaduslikult jahipüssi ning 2006. aastal sportpüssi, tulirelva helisummuti ja vähemalt 29 padrunit ning hoidis tulirelvi, helisummutit ja padruneid kuni mullu 18. märtsini Tartumaal Nigula külas. Lisaks kasvatas ta 2008. aasta sügisest kuni 2009. aasta sügiseni samas külas umbes 30 kanepitaime. 2009. aasta sügisel valmistas ta kanepitaimedest 1027,85 grammi marihuaanat ning andis selle Grossthali vahendamisel mullu 17. märtsil Jõgevamaal Tabiveres edasi Aalmannile.
Aalmann omandas koos teise isikuga lisaks 2007. aasta novembris Narvas vähemalt 93,84 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 20,84 grammi amfetamiini. Samuti omastas Aalmann 2008. aasta aprillis Valgamaal teisele isikule kuuluva sõiduauto Peugeot 307. Lisaks esitas Aalmann 2008. aasta novembris Võrumaal ja Valgas politseiametnikele pärast tema juhitud sõiduauto peatamist võltsitud juhiloa teise isiku nimele. Eelmise aasta märtsis esitas ta politseiametnikule aga teise isiku nimele väljastatud ID-kaardi.
Esimest korda 1979. aastal kohtulikult karistatud ja sestsaadik aina vangla ja vabaduse vahet käinud Grossthali peeti 1990-ndatel üheks kõige hirmuäratavamaks kurjategijaks Lõuna-Eestis.
Grossthali on kriminaalkorras karistatud üheksal korda. Enne aprillikuist süüdimõistmist sai ta karistada tunamullu mais avaliku korra raske rikkumise eest, kui ta oli lahendanud liiklussituatsiooni, lüües teisele mehele rusikaga näkku. Grossthali karistati kuuekuulise vangistusega.
2000. aastal istus mees türmis väljapressimise ja röövimise eest. Seejärel puhkes skandaal, kui ilmnes, et ta käis Ämaris karistuse kandmise ajal tihti vanglast väljas Eesti metodistliku kiriku teoloogilises seminaris usuteadust õppimas.
