LOE salajasi telefonikõnesid, milles kindlustuspettusega tegelenud Pärnu politseiniku jõuk end vahele räägib

Telesaade "Pealtnägija" tõi täna avalikkuse ette terve rea detaile autosid põletanud räpase Pärnu politseiniku ja tema jõugu tegutsemise tagamaadest. Meeste süüdi tunnistamisel said aga just määravaks telefonikõned, mida bande liikmed, kes väitsid end üksteist mitte tundvat, teineteisele aeg-ajalt tegid.

Toomas Tomson töötas politseis kokku 25 aastat, mille kestel teda tunnustati korduvalt eeskujuliku teenistuse eest. Põhitöö kõrvalt oli Lääne prefektuuri välijuht aga ka veo- ja puksiiriteenuseid osutava osaühingu Soleil Invest juht, vahendas "Pealtnägija".

45-aastase Tomsoni firma oli muuhulgas ka politsei ametlik koostööpartner masinate teisaldamisel.

Skeemi teised osalised ongi kõik korduvalt politsei huviorbiidis olnud. Näiteks vahendaja Raul Pitkmann, vanusega 45 ja hüüdnimega Pitu, on karistatud ka kelmuste eest. Tema oli skeemis n-ö elukutseline kriminaalse taustaga inimene, kes sai volitused selle süsteemi käivitamiseks.

Veoauto juht Lauri Jürgenson on 42-aastane endine piirivalvur ja politseinik, kelle kontos on varasemaid kriminaalkaristusi neli ja väärtegusid seitse. Kõige rohkem riskis aga pettuses oma nahaga väikeauto juht Urmas Koiksar – 24-aastane rallihuviline, keda on karistatud üks kord narkootikumidega seoses kriminaalkorras ja 20 korda väärtegude eest.

Ehkki afääris oli veel mitmeid vähemtähtsaid osalisi, olid just need neli peategelased vandenõus, mille tulemusel põletati maha vähemasti kolm autot, võltsiti hulka dokumente, anti valeütlusi ja tekitati kokku kaks miljonit krooni kahjusid.

Intsident, millest uurimine algas, toimus 2010. aasta 16. mai ööl kella kolme paiku esimesel teeristil teisel pool Läti piiri. Urmas Koiksar, kes rentis kaks päeva varem pahaaimamatust Pärnu firmast Volkswagen Golfi, sõitis sellega küljelt sisse Toomas Tomsoni firma Soleil Invest rekkale. Koos üritati seega läbi viia suurejoonelist pettust, mis esmapilgul ka õnnestus.

Endine narkopolitseinikust kindlustusfirma uurija paljastused

Siiski kukkus meeste konspiratsioon kokku. Et hävinud autode ja koorma eest raha kätte saada, pidid juhid teesklema, et ei tunne teineteist ja kedagi kolmandat avariipaigal üldse polnud. Kalev Mõtus on aga endine narkopolitseinik ja kindlustusfirma IF uurimisosakonna juht, kellel on suured teened, et vale paljastati.

Esimesena tahtis Mõtus detaile täpsustada väikeauto juhiga. Pärast pikka puiklemist määras Koiksar kindlustusuurijaga kohtumise Pärnusse õigusbüroosse. Tausta uurides avastas Mõtus, et sama Koiksart esindav jurist on seotud Soleil Investiga, kelle veok avariis hävis.

Järgmiseks võttis ta ühendust veokijuht Jürgensoniga, kes oli märksa abivalmim ja nõustus sündmuskohale minema. Muuhulgas oli üleval küsimus – kui Golf sõitis sisse liikuvale rekkale, miks suurem masin väiksemat kasvõi pisut kaasa ei lohistanud. "Ja tema põhjendas selle veoauto sattumise sinna ristmikule päris hästi ära, usutavalt," rääkis Mõtus.

Ehkki endine politseinik ja piirivalvur esines sündmuspaigal lobedalt, kaevas Mõtus sügavamale. Mõtus leidis Ainažist üles kaks kohalikku, kes jõudsid esimestena sündmuspaigale. Üks neist mäletas, et enne neid oli kohal ka kolmas auto. Enda teadmata oli ta näinud tegelikku süütajat Raul Pitkmanni.

Sisetunne ütles endisele politseinikule, et tegu on pettusega, aga tõendeid veel nappis. Asi oli seda delikaatsem, et võimalik kahtlusalune oli Pärnu politsei välijuht, kelle firmale hävinud veok kuulus.

Pärast kolme kuud uurimist oli koos kriitiline mass, et anda asi politseisse. Mõtus koostas 17-leheküljelise kindlustusuurimise vahekokkuvõte, mis näitas veenvalt muuhulgas, et n-ö teemas on pettuse tellijana politsei töötaja. Seetõttu läks uurimine politsei sisekontrolli.

"Täiesti p****s, n****i, ja mis mu naine ja ämmad-äiad ütlevad!"

Augustis võtab politsei kahtlusaluste telefonid salajase jälgimise alla. Selleks hetkeks on kelmid loodetud kindlustuse väljamakset oodanud üle kolme kuu. Eriti närvis on kamikaze Koiksar.

Koiksare kõne Tomsonile 9. august 2010: "Tere. Küsimus laiale ringile, see tünnipoiss olen. Oota mida? Tünnipoiss olen. Jah-jah-jah. Tahtsin küsida su käest, oled sa täna õhtul tööl, oled sa vaba. Ehitan autot ilmselt Kalevi juures. /.../ Ok, aga on mul suga võimalik ühes ... suhelda, vestelda. Ma ei tea, mis kell, täna ma ei oska öelda. /.../ Et jah, mul on vähe tigedamad jutud. Mida? Vähe tigedamad jutud. On jah. Et äkki saab paar sõna öelda."

Pealtkuulatud kõnedest on näha, kuidas pätipoiss helistab politsei välijuhile ja – nii uskumatu kui see pole – pommib raha, mõnikord päevas mitu korda. Tomson otsib alatasa ettekäändeid. Tomsoni kõne Koiksarele 13. august 2010: "Jeh. Hallõu. Nooh. Ei ole midagi. Ta tegi küll, aga ta tegi Swedist SEB-sse. See jõuab esmaspäeva hommikul. Homseks saan sul mingi-mingi, homme lõunast saad mingi, ma ütlen kolmeka saad homme lõunast."

Aga loodetud raha ei tule ega tule. Koiksare kõne Tomsonile 19. august 2010: "Ei ole midagi pakkuda mulle vä? No ei ole praegu jah, kõik on sõidus ja mul pole midagi laekunud." Ajapikku käiski Tomsoni äri alla ja Tomsonil olid näpud põhjas. Ühelt poolt oli ta kelmuse tellija, teisalt on näha, kuidas staažikas võmm muutub üha rohkem ise kahtlase elemendi jooksupoisiks. Koiksare kõne Tomsonile 19. august 2010: "Kuule räägi, oled sa kuskil liikvel, ei ole? Lähen jala kodu poole praegu. /.../Kuule räägi, kas sul mingit niipalju sutsu pole mulle, et ma bensiini vähe sisse panna saan? Mingi sota saab. /.../ Ok, ma tulen võtan su peale siis."

Samal ajal hingab kuklasse Kalev Mõtus. Näiteks üks pettuse vähemtähtis osaline helistab Koiksarele pärast IFi uurijaga kohtumist ja kannab ette 20 augustil nii: "Mis sa ütlesid siis? Ei-ei, ma olin seal piiriputkas, et sõin oma eidega, kuradi, sõin-jõin noh kuradi. Et neid ma ei tundnud no, need, kes need olid – Tomson ja kes see Kaasik, neid ma ei tea, on ju. /.../ No mis ma ikka rääkisin, noh stsenaariumi järgi enam-vähem noh. Ah. Tead, et see asi on väga p****s noh. On vä? Jaa. Oleks pidanud, mida ma rääkima oleks pidanud? Oleks pidanud p***i saatma, et ma ei räägi suga mitte midagi."

Näiteks mängis ka vahendaja Pitkmann end sisse muuhulgas selle kõnega 31. augustil Koiksarele: "Kuule räägi, see kindlustuse vana, need olid kuskil siin tuhnimas käinud ja küsinud, kelle nimi see Pitu või mis see siin eksisteerib. Minu nime pole seal kuskil, kuskil kaberdanud vä? /.../ Mina ei ole mitte midagi rääkinud. Mina räägin oma laulu edasi, mul jumala pohhui. Ja-ja-jah. Just Tomi nägin. Tom ütles, et mingi kindlustuse vana oli küsinud, kes see Pitu selline on.]

Koiksar krutib end üha rohkem üles. Tal on all tingimisi karistus, mida uurija talle ka meenutas. Koiksare kõne Pitkmannile 31. august 2010: "Vahet ei ole, kui juhtubki see sitt välja tulema, ma saan karistada ühte moodi, ja vahet ei ole, kui see tulebki, ma ei tea, milleni iganes välja onju, saad aru, kinni lähen ühte moodi, mul ei ole vahet, ega ma olen seda ammu enda jaoks kuradi pähe tagunud, et kui tuleb välja, siis ma lähen kinni ja kõik, ja ma olen leppinud sellega. Ta ei tule, ta ei tule välja."

Just säärastest kõnedest, mida on kümneid, sai võtmetõend. 28. septembriks on infot piisavalt, asjaosalised võetakse kinni ja Soleil Investi kontor otsitakse läbi. Koiksar helistab sõbrale 29. september 2010: "Et jah, täiesti p****s, n****i, ja mis mu naine ja ämmad-äiad ütlevad, kui pärast kusagil kuradi lehes või telekas olen kuradi kindlustuspettur. Naine veel on ju enam-vähem midagi teab onju aga kuradi äi-ämm ema-isa kuradi veel vaatavad telekat ja noh kindlustuspettur, noh mine m***i enda poeg noh. Mark missugune."

Meestele tingimisi karistused

Silmitsi ülekaalukate tõenditega ei puikle aga kelmid pikalt. Ainsana ajas lõpuni vastu Tomson, kes lahkus pärast uurimise algust politseipensionile.

Tänavu mais sõlmisid kõik asjaosalised siiski prokuratuuriga kokkuleppe ja said erinevate pikkustega tingimisi karistused. Paradoksaalselt kannatanu Henri Võigemasti jaoks oleks olnud parem, kui pettus poleks välja tulnud, sest hüvitist, mis talle tuhastatud Golfi eest kohtus välja mõisteti, pole ta saanud ja tõenäoliselt ka ei saa.

Võigemastile on maksnud ainult üks süüdlane 14 eurot ja 85 senti. Soleil Invest lasti pärast kriminaalasja algatamist kiirelt pankrotti. Tomsoni enda nimel vara pole, tema firma masinad läksid edasi sugulase nimel firmale Puksiirteenused OÜ, mis tegutseb edasi täpselt samal aadressil ja isegi samade telefoninumbritega ning – nii naljakas kui pole – pakub puksiiriteenust ka kindlustusfirmadele.

If Kindlustuse spetsialist Mõtus: "Ega olukord väga muutunud ei ole. Üks mees sai ametist priiks, mõned said tingimisi karistused, et, aga elu jätkub."