Eile pärast kella 16 teatas 73-aastane mees häirekeskusele, et viibib Alam-Pedja looduskaitsealal Laeva rabas, kus on päeva vältel arvatavalt ligemale 10 kilomeetri jagu maad läbi kõndinud, ent ei leia nüüd enam tagasiteed metsaäärde jäetud sõiduvahendi juurde.

Politseipatrull liikus mehe kirjeldatud asukohta, kust leidis metsa eksinud mehe sõiduvahendi. Meest otsima asunud politseinikud võtsid seepeale telefonitsi eaka mehega ühendust ning andis politseiauto sireenidega talle märku, kuhu suunda mees heli kuuldes liikuma peaks. Paraku mees aga sireene ei kuulnud ning ei osanud öelda ka täiendavalt midagi oma asukoha kohta. Positsioneerimise käigus selgitas politsei välja mehe arvatava asukoha Puhja vallas Laeva metskonnas ning raske rabamaastiku tõttu liitus mehe otsingutega lennusalga kopter.

Kiirelt pimenenud tingimustes võttis sohu eksinud mehega ühendust metsa kohal tiirutanud kopterimeeskond, kes palus eakal mehel taskust väljavõetud mobiiltelefoni ekraan põlema panna. Öövaatlusseadmete abil märkas kopterimeeskond peagi rabas valgusvihku, mis tuli otsitava mehe mobiiltelefoni ekraanilt. Soos seiklemisest väsinud mees vintsi kopterisse ning lennutati lähedalasuvale põllulapile, kus teda ootasid nii meedikud kui ka politsei. Mehe üle vaadanud meedikud selgitasid, et eaka mehe tervisega on kõik korras ning politseipatrull toimetas pikast päevast vaevatud mehe koju.

Tartu politseijaoskonna välijuhi Andrei Ivahnenko sõnul oli tegemist keerulise juhtumiga, sest juba esimesest kõnest peale oli selge, et vanahärra on soos ekslemisest sedavõrd vaevatud, et omal jalal ta sealt välja tulla ei jõua. Otsingupaika jõudes sai selgeks aga ka see, et soine ja väga raske rabamaastik ei võimalda ka politseinikel talle kuidagi lähedale pääseda. Seega ei jäänudki mehe päästmisel muud üle, kui appi kutsuda lennusalk ühes kopteriga.

Välijuhi sõnul viis seekordse positiivse lõpplahenduseni hea koostöö eksinu ja politseinike vahel, ent ta toonitas, et seenelised-marjulised planeeriks oma käike loodusesse ikka selliselt, et tagasi koju jõuaks enne pimeda saabumist. „Hoolimata vanahärra jõu raugemisest kiidame me teda selle eest, et loodusesse minnes oli ta korralikult valmistunud ja enesega kaasa võtnud laetud akuga mobiiltelefoni ning tundes, et on eksinud ja ise enam rabast välja tulla ei jaksa, sellest kohe ka teada andis. Tänu sellele saime oma tegevusi planeerida ja kaasata otsingusse vajalikud ressursid“, selgitas Ivahnenko.