Tunamullu detsembris oli toona 20-aastane Karl koos kolleegidega lauluväljaku klaasisaalis. Tarbiti ohtralt alkoholi ning Karl läks tunnike peale südaööd laulukaare ette, kus märkas alumistel treppidel äsja kohvikust saabunud noormeest ja neiut.

Noormees ütles hiljem politseiuurijale, et Karl polnud algul agressiivne, kuid üritas teda ühel hetkel lüüa ning oli nähtavalt ärritunud. Löök ei õnnestunud, kuid hoolimata oma suurest joobeastmest suutis Karl lõpuks ohvri selili tõugata, vigastades nõnda viimase kätt.

Kuid Karl ei teadnud, et noormehel ja neiul on ülemistel treppidel veel sõpru. Tüli läks lahendama asjaosaliste klassivend. Ka teda üritas Karl lüüa. Vahepeal sai neiul villand ning ta lahkus. Karl aga haaras peagi püksirihma ning üritas klassivendi sellega loopida.

Kui algselt trepil istunud noormehel läks veel isegi hästi, siis appi tõtanud noorukit lõi Karl püksirihmaga vastu põske. Õnneks taandusid vigastused paari päevaga ning püsivaid tervisekahjustusi polnud.

Karl ärkas hommikul arestimajas pohmellispäi ega mäletanud juhtumist midagi. Teadis vaid öelda, et viibis eelneval õhtul klaasisaalis kolleegidega peol, kuid siis ärkas arestikambris. Vahepealsest ajast ei teadnud ta midagi. Ta nentis, et kui tunnistajad ja kannatanud mäletavad juhtunust rohkem, nõustub ta nendega ning kahetseb.

Esmaspäeval lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel, kuna kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi, süü ei olnud suur ning varalist kahju ei tekkinud. Kriminaalmenetluse viis läbi Põhja prefektuur ja seda juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.