"Nägin kõike pealt ja ajasin neid pätte taga. Nüüd sain teada, et tegu on tagaotsitavate kriminaalidega. Arutlesin omaette, et keda ma üldse taga ajasin! Kui sa lähed mingeid pätte taga ajama, siis sa ei mõtle ju sellele, et sa võid järgmine hetk seista silmitsi tagaotsitavate kriminaalidega. Mina ajasin taga enda arvates teismelisi nolke, kes tegid tänaval sigaduse," on Lust ise tagantjärele selgunust jahmunud.

"Tuli välja, et see Margus Laas on korduvalt ja korduvalt kriminaalkorras karistatud, kaks korda Viru vanglas istunud. See tekitab minus tunde, et see oli õnnejuhus ka mulle endale, et mind maha ei löödud. See on pannud mind hoopis teise perspektiivi ette. Ütlen, et jumala eest, ärge jookske pätile järele. Päästame selle inimese elu, aga kui sellised retsidivistid on tänaval vabaduses, siis ma ausalt öeldes järgmisel korral mõtleksin, mida teha..." sõnas Lust.

Ta ütles, et andis politseile küll oma kontaktandmed, kuid on mõnda aega Egiptuses ja telefoni teel tunnistust anda ei saa.

Politsei kiidab tragi tunnistajat

Tartu menetlusteenistuse vanem Anita Peiponen ütles, et Lust tegutses väga julgelt ja tema tegutsemisest ja informatsioonist oli politseil väga palju abi ning see võimaldas põgenevad isikud kohe tabada.

"Kallaletungile tunnistajaks olnud ajakirjanik tegutses äärmiselt kodanikujulgelt. Ta sekkus verbaalselt ründajate tegevusse ning selle järel põgenes seltskond laiali, katkes samas ka rünne. Hädaabinumbrile helistades andis ta väga detailselt edasi isikute kirjelduse: milline keegi välja nägi, milliseid riideid kandis. Detailne juhtunu ja isiku kirjeldus on politseile suureks abiks. Seda eriti piirkonnas, kus inimesi on tihedamalt liikvel ning kelle kõigi seast tuleb üles leida kirjeldusele vastavad isikud. Ühtlasi järgnes ta põgenevatele isikutele jälgides, millises suunas nad liiguvad ning andis sellegi info kohe politseile edasi. Seeläbi oli patrullil võimalik vahetult liikuda otsejoones Vanemuise tänava suunas, kus kirjeldusele vastavaid isikuid otsima asuti ning samas ka kinni peeti," kiitis Peiponen tunnistajat.

Ta lisas, et sarnase juhtumi korral on esmaoluline juhtunust hädaabinumbril teatada ning oma tegevusest võimalusel ka ohutus kauguses olles valjuhäälselt teada anda. Selline käitumine võib ründajate tegevuse lõpetada. Veel olulisem on aga, et abijõud saavad kohe sündmuskohale reageerida ning ka võimalike süüdlaste tabamine on „kuumadel jälgedel“ kordi tõenäosem.

"Olukorras, kus kedagi rünnatakse, on kõige raskem see, kui pealtnägijad jäävad ükskõikseks. Võib mõista, et olukord, kus ollakse kuriteo tunnistajaks, tuleb alati ootamatult. Seda raskem on inimesel sel hetkel põhjalikult kaaluda õiget ja ohutut sekkumisviisi. Telefonitsi häirekeskusele juhtunust teada andmine ning võimalikult täpne juhtunu kirjeldus ja isikute kirjeldamine on aga see, mida igaüks riske võtmata teha saab," lisas Peiponen.