Kurikaelad võtavad hoogu maha

Justiitsministeeriumi koostatud kriminaalstatistika kohaselt on kuritegevus tänavu esimesel poolaastal võrrelded mulusega vähenenud 1,8 protsenti.

Vähenenud on kuritegevus ka Soomes ja Lätis, vastavalt 2 ja 1,2 protsenti. Leedus tõusis kuritegude arv kaks protsenti ning Rootsis viis protsenti, teatas justiitsministeerium.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul registreeriti Eestis esimesel poolaastal 51 tapmist ja mõrva, Lätis 52, Leedus 153 ning Soomes 67. „Võrreldes 2007. aasta I poolaastaga vähenes tapmiste arv vaid Eestis, -12 protsenti. Lätis ja Soomes tapmiste arv kasvas, Leedus aga jäi samale tasemele,” märkis Salla.

Tapmiste arv 100 000 elaniku kohta oli kõrgeim Leedus (4,4), järgnesid Eesti (3,8), Läti (2,3) ning Soome (1,3).

Röövimiste arv kasvas Eestis 1,3%. Leedus vähenes röövimiste arv kõige enam (14,5%), Lätis vähenes see 8,6% ning Soomes 5,8%. Röövimiste arv 100 000 elaniku kohta oli kõrgeim Leedus (50,5). Eestis ja Lätis oli röövimiste suhtarv peaaegu samal tasemel (vastavalt 34 ja 33 röövimist 100 000 elaniku kohta). Soomes oli röövimiste suhtarv võrreldes Eestiga enam kui kaks korda madalam (14,9).

Salla sõnul tuvastati Eesti piiridel tunduvalt enam salakaubavedu ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu kui Läti ja Leedu piiridel. „See näitab ilmselt kõrgemat kontrollitaset Eesti piiridel,” lisas Salla.

Alaealisi kurjategijaid selgitati Eestis välja I poolaastal 774, Lätis oli neid 934 ning Leedus 2007. Suhtarv 100 000 elaniku kohta oli madalaim Lätis (41 alaealist kurjategijat 100 000 elaniku kohta). Leedus ja Eestis oli alaealisi kurjategijaid 100 000 elaniku kohta 58.

Eesti kodanikest kurjategijaid selgitati Lätis I poolaastal välja 9 ning Leedus 2. Eestis toime pannud kuritegudes selgitati Läti kodanikke välja 21 ning Leedu kodanikke 16. Kui Leedu kodanike kuritegelik aktiivsus oli võrreldes Eestiga suurem Lätis (selgitati välja 55 kurjategijat), siis Läti kodanikest kurjategijad olid aktiivsemad Eestis võrreldes Leeduga (selgitati välja 14 kurjategijat).

Kokku selgitati 2008. aasta I poolaastal välja 774 võõrriigi kodanikku, kes panid Eestis toime kokku 956 kuritegu. Kõige enam välisriigi kodakondsusega kurjategijaid oli Venemaa kodanike seas (643), järgnesid Ukraina (29) ning Soome (23). Kodakondsuseta kuritegusid toime pannud isikuid oli 1482 ning Eesti kodanikke 6597.