Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul kaob vaatamata sellele, et ollakse teadlikud vette mineku ohtlikkusest joobeseisundis, sageli alkoholi mõjul ohutunne.

Peamiseks uppumiskohaks olid järved (kokku 8 uppunut) ja jõed (kokku 6 uppunut). 2014. esimest poolt iseloomustavad enam kui ühe uppunuga paadiõnnetused. Märtsikuus uppusid Peipsi järvele kalastama läinud kaks meest ja aprillis Tamula järvel kolm meest. Tänavust aastat eristab eelmisest aastast paadiõnnetuste olulisus: eelmisel aastal ei olnud veesõidukitega seotud ühtegi surma, tänavu on aga neljas õnnetuses kaotanud elu seitse inimest.

Sel aastal on uppunud ka kaks last. Kuueaastane poiss uppus aprillis paadiõnnetuses ja üks viieaastane poiss uppus paar päeva tagasi veepargi basseini. Samuti on viimase nädala jooksul olnud päästjatel väljakutsed mererandadesse, kus lapsed ja noored on kummimadratsi või mängupaadiga merele triivima sattunud.

„Lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Tähelepanelikkuse ja hoolivusega saab enamus traagilisi õnnetusi ära hoida.“ Ints rõhutas veel, et lapsed tasub juba varakult ujumiskursustele saata ja rääkida nendega veekogude ääres varitsevatest ohtudest.

„Suplemiseks on parimad rannad need, kus on rannavalve. Kuid ka seal on oluline ohutu käitumine ning hoolivus ja tähelepanelikkus nii enda kui teiste suhtes,“ lisas Ints.

Päästeameti statistika näitab, et eelmisel aastal uppus viis last, 2012. ja 2011. aastal mõlemal aastal kolm last ning 2010. aastal koguni kaheksa last.