Kohus tühistas politsei olulise menetlusvea tõttu väidetavale kihutajale määratud karistuse
Viru maakohus tühistas hiljuti politseipoolse olulise menetlusvea tõttu Rakvere politseijaoskonna otsuse trahvida ülisuurelt kiirust ületanud autojuhti ning kohustas mehele tagastama talt seitsmeks kuuks ära võetud juhtimisõiguse ja riigil tasuma tema kaitsekulud.
Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna töötajad peatasid selle aasta aprillis kinni 37-aastase Imre sõiduki. Põhjuseks oli asjaolu, et väidetavalt ületas mees kiirust üle 60 kilomeetri tunnis.
Imrele vormistati sündmuskohal protokoll, millega mehele määrati karistuseks 400 eurot trahvi ning lisakaristusena võeti talt ära ka juhtimisõigus 7 kuuks.
Karistuse otsustas aga Imre edasi kaevata ning 18. juuli Viru maakohtu otsusega väidetava kiiruseületaja kaebus ka rahuldati. Lisaks peab riik nüüd mehele hüvitama ka tema kaitsekulud summas 688.20 eurot.
Väärteomenetluse lõpetamisega oli kohtu esindaja sõnul kohtuistungil nõus ka politsei esindaja, kuna väärteoprotokolli vormistamisel oli läbi viidud oluline väärteomenetluse rikkumine. Seega palus politsei esindaja lõpetada menetluse süüteokoosseisu puudumise tõttu.
Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist ütles Delfile, et kuigi algse info põhjal oli tegemist mõõtevahendi taatlemata jätmisega, siis tegelikult tuli välja, et konkreetse juhtumi puhul märkis menetleja mõõteprotokolli vale taatlustunnistuse numbri, mille tõttu oli politsei sunnitud menetluse lõpetamisega nõus olema.
Kuigi karistusseadustik näeb ette vastutuse kohtuvälise menetleja teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemise eest, siis Risti sõnul antud juhtumis kedagi Rakvere politseijaoskonnas karistatud ei ole.
"Iga konkreetse juhtumi korral, kus kohtuvälise menetleja väärteolahend või väärteomenetlus on kohtus tühistatud, viiakse politseijaoskonna siseselt läbi järelkontroll," selgitas Rist sellistel puhkudel politsei praktikat.
"Selle käigus võetakse vastu otsus, kas siis kohtuotsuse edasikaebamiseks või kui ka meie arvates on menetleja eksinud, tehakse isikkoosseisule täiendav koolitus analoogsete eksimuste välistamiseks tulevikus," lisas Rist.
Arvestades väärteomenetluste hulka, siis võimalikke menetlusvigu tuleb Risti sõnul aeg-ajalt ette. Põhjuseid selliste juhtumite puhul võib olla aga mitmeid: võimalikud menetlejapoolsed inimlikud eksimused, konkreetsete õiguslike sätete võimalikud erinevad tõlgendused ja ka kohtupraktika muudatused.
