Kohus: separatistide ridadesse kuulunud Eesti kodanikku saab Ukrainale välja anda
Tänavu veebruaris pidas kaitsepolitsei kinni 35-aastase Eesti kodaniku Vladimiri, keda kahtlustatakse terroristlikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi astus Vladimir 2014. aasta suvel Ukrainas rühmituse „Luganski rahvavabariik“ liikmeks ning täitis vähemalt kahel korral - 2014. aasta suvel ja novembris - talle antud ülesandeid.
Muuhulgas olid ülesanneteks objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste valvamine ja konvoeerimine, kuid välistada ei saa ka osalemist lahingtegevuses. Rühmituse tegevus oli Ukraina andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu.
2015. aasta suvel edastas Ukraina peaprokuratuur Eesti prokuratuurile taotluse Vladimiri väljaandmiseks, eesmärgiga viia kriminaalmenetlus läbi Ukrainas. Kuritegu, milles Vladimirit kahtlustatakse, on karistatav nii Ukraina kriminaalkooldeksi kui Eesti karistusseadustiku alusel.
„Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,“ sõnas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Harju maakohus otsustas 22. septembril tunnistada õiguslikult lubatavaks Vladimiri väljaandmine Ukrainale. Mehe kaitsja kaebas määruse edasi. Eile, 9. novembril tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega jättis maakohtu määruse muutmata. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Kohus leidis, et menetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et väljaandmistaotlus on esitatud Vladimirile tema poliitiliste tõekspidamiste, mitte väljaandmistaotluses kirjeldatud kuritegude pärast.
Tuleb märkida, et kohus ei lahendanud väljaandmise õigusliku lubatavuse hindamisel kahtlustatava süüküsimust, vaid hindas väljaandmist võimaldavaid eelduseid ning väljaandmist välistavate asjaolude esinemist. Samuti ei otsustanud kohus sisuliselt isiku väljaandmist. Eesti kodaniku väljaandmise otsustab vabariigi valitsus, seda otsust on võimalik omakorda vaidlustada halduskohtumenetluses.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.
