Kohus otsustas, et Herman Simm jääb trellide taha

 (49)
Herman Simm kohtuistung 08.03.17
Herman Simm kohtuistung 08.03.17Foto: Argo Ingver

Kuigi Tartu vangla toetas, et riigireetur Herman Simm ennetähtaegselt vanglast vabastataks, näitas kohus punast tuld ehk Simm peab vanglas istuma veel neli aastat.

Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Siiski viitab enamik asjaolusid sellele, et niisugune võimalus on vähe tõenäoline.

Simm on osalenud vanglas erinevatel nõustamistel ja vestlustel. Ta ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude tõenäosus on madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, terviseprobleemid ja et ta on kõrges eas. Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne. Samuti on alust kahelda selles, kas Simmile palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitab. On keeruline eeldada, et kinnipeetav jättis pikkade aastate jooksul mingi olulise teabe venelastele välja rääkimata ja hakkaks seda tegema nüüd. Samuti ei ole alust väita, et Simmil on olemas selge motiiv uute kuritegude sooritamiseks.

Küll aga on kohtu hinnangul Simmi vabastamine ennatlik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Herman Simm pani toime erakordselt raske kuriteo. Riigireetmine on karistatav umbes sama raskelt nagu mõrv. Tema teo toimepanemise ajal oli karistus riigireetmise eest küll mõneti leebem, aga siiski sarnane tapmise sanktsiooniga, võimaldades mõista kolm kuni 15 aastat vangistust.

Seotud lood:

Kinnipeetav jagas Venemaale salajast infot enam kui 10 aasta jooksul. Seega ei pannud ta kuritegu toime lühikese, hetkeemotsioonist ajendatud või järelemõtlematu tegevusena, vaid kaalutletud käitumisega. Simmi tegude ebaõiglust suurendab kohtu arvates nii tema töötamine olulistel ametikohtadel kui ka info jagamine just Venemaale ehk riigile, mis on Eestit pidevalt kahjustanud või vähemalt ohustanud.

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing. Simm on oma vangistusest praeguseks ära kandnud enam kui kaks kolmandikku, mistõttu on tal seaduse järgi formaalselt võimalik karistuse kandmisest vabaneda. Eelmisel nädalal toimunud istungil rõhutas Simm videosilla vahendusel, et tema tervis on kehv ning ta on pankrotis. Ta rõhutas, et vabaduses aitaks tal toime tulla tema abikaasa.

Simm tunnistati 2009. aasta veebruaris süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning talle mõisteti 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare