Kohus määras kindlustuskelmuse eest reaalse vangistuse
Kelm oli kindlustuselt korduvalt püüdnud kindlustushüvitist välja petta ning lisaks oli ta juba varem tingimisi vangi mõistetud. Kindlustuskelmuse eest määrati kelmile 8 kuud reaalset vangistust ning lisaks tuli tal täita eelmine tingimisi vangistus. Kokku tuleb mehel vanglakaristust kanda 2 aastat ning 8 kuud.
If Kindlustuse klientidel on koduse vara kindlustamisel kaitse all ka kaasas kantav vara, sealhulgas mobiiltelefon ning tahvelarvuti. Paraku on mitmed kliendid püüdnud valeinfo edastamisega kindlustusseltsilt hüvitist välja petta ning enamjaolt kasutatakse selleks just telefonide ning tahvelarvutite varguseid ja purunemisi.
If Kindlustuse uurimisüksuse juhi Arvi Rohuniidu sõnul karistatakse kelmuse eest üldjuhul rahatrahvi või tingimisi vangistusega ning reaalse vanglakaristuse määramine on üsna harva esinev. „Kindlustuskelmuste avastamine ning tõendamine on tegelikult ausate klientide kaitse, sest kelmide tekitatud kahjud tuleb ju lõppkokkuvõttes neil kinni maksta. Kõnealune näide võiks panna inimesi järele mõtlema võimalikele tagajärgedele,“ sõnas Rohuniit.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kummi sõnul on koostöö kindlustusettevõtetega muutunud üha tihedamaks ning viimased näitavad aktiivselt initsiatiivi selliste pettuste avastamiseks. „Sageli on kindlustusfirmad teinud ära olulise eeltöö, selgitamaks välja, et tegu võib olla pettusega. Oma loomult on kindlustuspettused kuriteoliik, mille uurimist tuleb sageli alustada nii öelda nullist - näiteks puudub klassikalises mõttes kuriteopaik ning sageli tuleb juhtunut hakata uurima tagasiulatuvalt. Samas jõuavad uurimisasutused koos kindlustusfirmadega aina rohkematele skeemidele jälile. Käesolev juhtum näitab ilmekalt, et ka paarisaja eurosesse pettusesse suhtutakse täie tõsidusega,“ ütles Kumm.
If Kindlustuse uurijad on tänavu Eestis kaheksa kuuga 300 000 euro eest pettusi avastanud. Suurim kindlustuskelmus leidis aset aastal 2013 summas 600 000 eurot.
