Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat.

Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.

Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot.

Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat.

Kohus: tapmine pandi toime kavatsetult

Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu. Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks abinõuna õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu.

Küünilist käitumist ilmestab ka see, et pärast õpetaja tapmist sulges süüdistatav klassi ukse, ei võimaldanud kaasõpilastel klassist väljuda ja laadis uuesti relva. Kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse tapmise uurimisele osalist kaasaaitamist, kuna noormees andis uurijatele enda Facebooki konto vaatlemiseks kasutajanime ja parooli.

Süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ei saa kohtu hinnangul antud juhul pidada kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav väljendas kohtuistungil enda kahetsust sõnaliselt, on ta enda ütlustes lisaks ka väljendanud põhjendamatult halvustavat suhtumist õpetajasse.

Samuti väitis süüdistatav, et hääled tema peas andsid talle korraldusi ja käskisid tal õpetaja tappa, püüdes leida põhjendusi oma teo õigustamiseks. Kohus leidis, et süüdistatavat saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest keskmisest pikema vangistusega. Kuriteo raskust ja asjaolusid arvestades ei pidanud kohus võimalikuks mõista noormehele tingimisi vangistus.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse 11. novembriks. Ükski kohtumenetluse pool ei loobunud tänasel istungil otsuse vaidlustamise soovist.

Vahur tunnistas saalis, et mõistab talle mõeldud otsust. Prokurör teatas, et otsust edasi ei kaevata.

Kaitsja hinnangul on aga Vahurile määratud karistus liiga pikk ning samuti pidas kaitsja liialt suureks tsiviilhagi korras määratud karistusi, seega kaebab ta otsuse edasi.

Prokurör nõudis kümneaastast karistust

9. oktoobril kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene praeguseks 16-aastasele noorukile maksimaalset ehk kümneaastast vangistust.

Prokurör Kaire Hänilene ütles, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad seda, et süüdistatav pani kuriteo toime etteplaneeritult ja põhjalikult läbimõeldult. Prokurör leidis, et õpetaja ei andnud alust temaga vägivaldselt käituda ega provotseerinud süüdistatavat ei varem ega kuriteo toimepanemise päeval. Prokurör palus noormehe talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja mõista talle kümneaastane vangistus. Prokuröri arvates tuleb noormeest tema süü suurust arvestades karistada maksimaalse karistusmääraga, mida seadus võimaldab. Prokuröri hinnangul pole kõnealusel juhtumil kergendavaid asjaolusid, sest süüdistatava kahetsust ei saa pidada puhtsüdamlikuks.

16-aastast noormeest süüdistati Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse järgi võttis noormees eelmise aasta 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis sealt salaja isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI -851 ning üheksa padrunit. Relva ja padrunid võttis süüdistatav samal päeval kooli kaasa. Kella kahe paiku tulistas ta korduvalt õpetajat, kes suri saadud vigastustesse. Süüdistatav viibib vahi all.

Lõuna ringkonnaprokuratuur teatas veebruaris, et siis jõudis nendeni Viljandi koolitulistamises kahtlustatava noormehe tervisliku seisundi hindamiseks tehtud ekspertiisi vastus. Ekspertiisi läbi viinud eksperdid on arvamusel, et kahtlustatava tervislik seisund võimaldas tal oma tegudest aru saada ehk noormees oli süüdiv.

Viljandi Paalalinna koolitulistamises mullu 27. oktoobril hukkus 56-aastane saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistamine toimus tunni ajal, lisaks kahtlustatavale noormehele viibis klassis veel neli õpilast, kes viga ei saanud.