Kohus jättis Pae tänava pommimehe trellide taha

Viru maakohus kaalus täna 2001. ja 2003. aastal Tallinnas kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ja ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa enne tähtaega vanglast vabastamist. Kohus leidis, et Ringmaa tuleks vahi alla jätta.

Kohus arutas Ringmaa (78) vabastamist telesilla vahendusel vanglaga. Kohus teatas pärastlõunal, et jätab Märt Ringmaa tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Prokurör on oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et Märt Ringmaa ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil jäi prokurör oma seisukoha juurde. Oma tegudega seadis Ringmaa ohtu väga paljud inimesed. Raskete kuritegude puhul on reegliks, et karistus tuleb ära kanda tervikuna. On kehtiv distsiplinaarkaristus. Arvestades kuritegude raskust peavad esinema erandlikud asjaolud isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, mida antud juhul ei ole, seisab tänases otsuses.

Kaitsja leidis, et Ringmaa ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud. Asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise kahjuks. Tänaseks on ta vangistuses üle 11 aasta, mis on piisav aeg isiku käitumise mõjutamiseks.

Kuritegudes, mis on kaasa toonud inimohvreid on Ringmaa õigeks mõistetud. Prognostiline mudel räägib selle kasuks, et vabastada tuleb inimene, kelle puhul on alust loota, et vabaduses ta uusi kuritegusid enam toime ei pane. Ringmaa on 78-aastane. Tema tervis on vanglas viimasel ajal halvenenud ja talle on määratud hooldaja. Uute kuritegude toimepanemise risk on väga madal, s.o 14%. Ringmaa andis oma nõusoleku elektrooniliseks valveks, mis välistab tema puhul uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vabanedes soovib Ringmaa taastada suhted lastega. Kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam olla võimalik, leidis kaitsja.

Märt Ringmaa avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Ta väitis, et tema tervis on halb ja surm on silmade ees. Vabaduses ei hakka kuritegusid toime panema ja ei kujuta endast mingit ohtu, lubas Ringmaa.

Kohus: Ringmaa käitumine ja võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema tegusid

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri ja kaitsja arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et Märt Ringmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Märt Ringmaa kannab vangistust mitme kuriteo sh 1 astme kuritegude eest. Isik on karistatud dokumendi võltsimise, lõhkeseadeldise valmistamise ja kohale toimetamine ning võõra vara tahtliku rikkumise katse ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, plahvatuse tekitamise ja mõrva katse eest. Kinnipeetava sooritatud teod on ohtlikud tervele ühiskonnale, kuna lõhkeseadme paigaldamine avalikku kohta seadis ohtu ühiskonna tervikuna.

Märt Ringmaa kannab karistust mh kahes lõhkeseadeldise plahvatuse katse eest: ühel juhul oli lõhkeseadeldis paigaldatud koolimaja vahetusse lähedusse ning teisel juhul kolmekorruselise korterelamu trepikotta. Viimase lõhkeseadeldise plahvatus võis põhjustada korterelamu varingu terve trepikoja ulatuses, mille tagajärjena võinuks hukkuda suur arv inimesi, leidis kohus.

"Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Märt Ringmaa nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist," leidis kohus.

Kohus leiab ka, et toimepandud kuritegude ohtlikust ja raskust arvestades ei ole Märt Ringmaa elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinkohal arvestab kohus, et karistuse lõpuni kandmiseni (11.11.2020) on praeguseks jäänud üle 3 aasta, mis on kahtlemata väga pikk aeg.

Siinkohal võtab kohus ka arvesse, et tegemist on kõrges eas inimesega (78 aastat) ning ei välista, et Ringmaal on probleeme tervisega (kuigi tõendeid selle kohta esitatud ei olnud). Samas juba kuritegude toimepanemise ajal (2001.a, 2003.a) oli ta rohkem kui 60 aastat vana ning pidi arvestama, et süüdimõistmise korral võidakse teda saata pikaajalist vangistust kandma. Seetõttu need asjaolud iseenesest ei anna alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Märt Ringmaa vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, leidis kohus.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

15-aastane vanglakaristus

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.