Nii nagu aastal 2015, peeti ka 2016. aastal kinni kaks FSB-ga koostööd teinud salakaubavedajat. Tegemist on kahe noormehega, kellel mõlemal on Eesti ja Vene topeltkodakondsus. FSB värbas Artjom Malõševi (1993) juba 2011. aastal salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet Eesti kaitseväe ja kaitseliitlaste tegevusest ning tehnika liikumisest, samuti PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade ning PPA personali kohta.

Alik Hutšbarovi (1992) värbas FSB aastal 2012. Tema eesmärgiks oli hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Piusa kordoni politseiametnike ametialasest tegevusest ning Eesti politseiametnike suhtlusringkonda kuuluvate isikute kohta. Oma tegevuse eest sai Hutšbarov mitmeid kordi sularaha.

Nagu selgub kapo aastaraamatust, luuravad Venemaa luure- ja eriteenistused (Kindralstaabi Luurepeavalitsus (GRU) ja Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)) usinalt Eesti kaitsevaldkonna ja selle asutuste järele.

Üha aktiivsem luuretegevus

Lisaks Eesti kaitsepolitsei tähelepanekutele, on ka Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Rootsi jt Euroopa riikide julgeolekuteenistused välja toonud viimasel ajal üha aktiivsemaks muutunud Vene eriteenistuste tegevuse.

Tegutsetakse nii diplomaatilise katte all kui ka ärimeeste, ajakirjanike, uurijate, igasuguste delegatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja valeidentiteediga. Viimastel aastatel on muuhulgas ka Läti, Leedu ja Poola teenistused paljastanud mitmeid Vene eriteenistuste värvatuid agente, kellest osa tegutses nende riikide kaitsevaldkonnas.

Eelkõige kogutakse teavet NATO kohta, samuti ollakse huvitatud ka välisriikide välis- ja julgeolekupoliitikast, kaitseplaneerimisest, omavahelisest kaitsekoostööst, konkreetse riigi relvajõudude arengust, kaitsetööstusest, relvastatusest ja uute võimete rakendamisest .

Eestis ollakse eriti huvitatud siinsest kaitseväest, kaitseliidust, siin paiknevatest liitlasvägedest ja õppustest. Luubi all on võtmeisikud ja kaitseväe personal. Pildistatakse sõjaväeõppusi, lennutatakse droone ja filmitakse kaitseväe objekte või õppusi.

Kuna võib arvata, et taolised intsidendid korduvad, kutsub kaitsepolitsei avalikkust üles olema valvsad ja kaitsepolitseid eelkirjeldatud sarnastest juhtumitest telefonil 612 1455 või korrapidaja@kapo.ee

Tähelepanu all Venemaad sageli külastavad inimesed

FSB peamisi meetodeid on värvata agente ja kaastöötajad isikute seast, kes külastavad Venemaad. Ilmekaks näiteks on eelpool kirjeldatud kahe topeltkodakondsusega salakaubavedaja tabamine. Välisriigis värbamisi sooritavaid FSB töötajaid ähvardab reaalne võimalus vahele jääda, Venemaal see oht puudub.

Venemaad huvitab info eesti välis- ja sisepoliitikast, kaitseväest ja kaitsevõimest. Teravdatud fookuses on jõustruktuurid ja nende töötajad. Üheks peamiseks sihtmärgiks on Eesti riigiametnikud, aga ka ajakirjanikud ning ettevõtjad. Tuntakse huvi ka piiriäärsete elanike vastu, kes reisivad sageli Venemaale.

FSB tegevuse muudab lihtsamaks olukord kui Venemaal viibiv Eesti elanik on rikkunud seadust ja/või sattunud kohapeal muudesse administratiivsetesse probleemidesse. Tekkinud olukorda kasutatakse ära inimesele lähenemiseks, tema survestamiseks ja värbamiseks jõupositsioonilt. Eriti kergeks sihtmärgiks on Venemaal kuriteo sooritanud isikud, keda võidakse karistuse kandmise vältimise või vähendamise lubadusega sundida Eesti riigi suhtes kuritegu toime panema.

Kaitsepolitsei soovitab kõikidel Venemaad külastavatel inimestel olla eriti tähelepanelikud ja Vene riigivõimuga probleemide tekkimise korral teavitada kaitsepolitseid. Vajaduse korral saab aidata Eesti Vabariigi konsul Venemaal.

Vaata pilte tänasest kapo aastaraamatu esitlusest: