Kaitsja: absurdse juriidilise situatsiooni tõttu tuleb Galojan õigeks mõista
„Esiteks ei saanud Anna-Maria Galojan ennast aktiivselt kaitsta, sest ühtki kaitse tunnistajat ei lubatud kohtusse kutsuda. Kõik faktid, mille prokurör esitas, on tuvastatud valesti,“ ütles Sillar kohtus.
Lisaks on kaheaastane reaalne vangistus varem karistamata isikule tema sõnul täiesti vastuolus kõigi tänaste kriminaalpoliitiliste hoiakutega, mille kohaselt peaks vanglas olema vähem inimesi ning võimalusel tuleks kasutada teisi meetmeid. „Põhjendamatuid kulutusi teinud juhatuse liikmele isegi kaheaastane vangistus – see on arusaamatu.“
"Oleme absurdses juriidilises situatsioonis"
Võtmeküsimuseks pidas advokaat siiski kuriteo kvalifikatsiooni. Kui prokurör, kaalunud nii omastamise kui usalduse kuritarvitamise paragrahvi, otsustas esitada Anna-Maria Galojanile süüdistuse omastamises, siis kaitsja nimetas seda prokuröripoolseks veaks.
Sillari sõnul on kahe paragrahvi erinevus selles, et omastamise puhul on juttu süüdistatava valduses olevast varast, teisel juhul vara käsutamise õigusest, mida süüdistatav on valesti kasutatud.
Ta lisas, et usalduse kuritarvitamise paragrahv on loodud täitma kaotatud ametivõimu kuritarvitamise paragrahvist jäänud tühimikku ning et see ongi just mõeldud juhuks, kui inimesele on antud õigus vara käsutada, ehk kui tegemist on juriidilise isiku juhtorganisse kuuluva inimesega.
„Igal juhul oli tal voli vara käsutada ja talle heidetakse ette, et ta tegi seda mitte sihipäraselt,“ põhjendas Sillar teise paragrahvi asjakohaseks pidamist.
Sillari sõnul ei saa Galojani omastamises süüdi mõista ning seega tuleks kohtul süüdistus sel põhjusel ümber kvalifitseerida. Aga ilma prokuröri ettepanekuta saab kohtunik kuritegu vaid kergemaks kvalifitseerida. Kohus ei tohi üle minna ka sama raskele sättele, kuid paragrahvid 201 ja 217² (vastavalt omastamine ja usalduse kuritarvitamine) on sama rasked sätted. „Oleme jõudnud imelikku, juriidiliselt absurdsesse situatsiooni, kus süüdistusel on vale kvalifikatsioon ja kohtul pole võimalust seda muuta. Seega tuleb ta õigeks mõista,“ leidis kaitsja.
Prokurör ei pea tõenäoliseks, et kohus kaitsjaga nõustub
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri ütles Delfile, et arvatavasti keskendus kaitsja süüdistuse kvalifikatsioonile seetõttu, et tal polnud muud süüdistusele vastu väita, ning ta ei pea tõenäoliseks, et kohus kaitsjaga selles küsimuses nõustub.
Paragrahvide erinevus on prokuröri sõnul sisuliselt selles, et omastamise juhul on süüdistatav saanud märkimisväärset kasu, samas kui usalduse kuritarvitamise puhul tekitatakse ettevõttele kahju, aga ise kasu ei saada. Mõlemad on aga rakendatavad ettevõtte juhtorgani liikme puhul. Mõlema alusel on ettevõtete juhatuse liikmeid ka süüdi mõistetud.
Reaalse vangistuse osas, mida vandeadvokaat Sven Sillar nimetas selgelt liialdatud karistuseks olukorras, kus võidaks määrata ka rahaline karistus, ütles prokurör, et peab seda välistatuks, sest tegu oli väga suure rahasummaga ning lisaks on kuritegu mitte ainult viinud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine hävingu äärele, vaid lausa kahjustanud Eesti mainet.
"Euroopa Liidus jälgitakse projektirahade kasutamist väga hoolega," sõnas prokurör ja lisas, et Euroopa Liikumised on Euroopa toetuste süsteemis olulisel positsioonil. "Rikkudes Eesti Euroopa Liikumise reputatsiooni on sisuliselt kahjustatud juba kogu Eesti mainet."
