Venekeelsete koolides eesti õppekeelele vastu protestiv MTÜ Vene Kool Eestis, kelle tegevuse ja meeleavaldustega on seotud ka Yana Toom, pakub alates oma loomise algusest 2010. aastal huvi kaitsepolitseile.

Kapo pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on Eestis nii otseselt Putini režiimi rahastatud ja juhitud rühmitisi kui ka neid, kelle tegevus töötab vastu lõimumisele Eestis. "Sel moel segregatsiooni õhutades teenivad nad Venemaa Eesti-vastase mõjutustegevuse huve."

"Oleme jaganud teavet ja järeldusi MTÜ Vene Kool Eestis kohta ning Yana Toomi avalike tegemiste ja ütlemiste kohta. Sellele lisada pole meil midagi," lisas Puusepp.

Kapo kirjutas nimelt 2012. aastal ilmunud aastaraamatus, et toonane Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom võttis eesti õppekeelele ülemineku vastase tegevuse 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale. See pahandas Toomi sedavõrd, et ta võttis ette kohtutee kapo vastu.

Lisaks pidi kapo eemaldama aastaraamatust eemaldada väite selle kohta, et Yana Toom survestas Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast seda, kui venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles. Seda koos Venemaa kaasmaalastepoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega. Toom kaotas küll halduskohtus, kuid võidu ringkonnakohtus ka võidu. Selle otsuse kaebas aga kapo edasi 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsusest ehk 12. mail.

Samas rõhutas Puusepp, et riigikohus pole veel teada andnud, kas nad võtavad antud juhtumi menetlusse või mitte. "Hetkel ei saa öelda, kas teema tuleb kindlalt arutlusele," sõnas pressiesindaja.

Kohalike muukeelsete toetus nõrk
Kapo aastaraamatu järgi jätkas pärast 2011. aasta riigikogu valimisi Toomi asemel Tallinna abilinnapeaks saanud ja 2010. aastast MTÜ VEne Kool Eestis kooseisu kuulunud Mihhail Kõlvart eelkäija üleminekuvastast tegevust ning võttis MTÜ enda kontrolli alla. Kampaaniaid ja meeleavaldusi on aastate jooksul olnud mitmeid ning neist on osa võtnud nii Kõlvat kui ka Toom.

Näiteks korraldati 2011. aastal kampaania allkirjade kogumiseks venekeelsete koolide toetuseks. Koguti 35 841 allkirja, mida on märksa vähem, kui Lätis samalaadse aktsiooniga kogutud 108 000 allkirja. Sama oktoobris osales aga MTÜ eestvedamisel Toompeal paarkümmend kinnikleebitud suuga õpilast. 5. novembril Tallinnas Vabaduse kella juures toimunud meeleavaldusel oli aga kohal sadakond inimest, teiste hulgas Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Notšnoi Dozori liikmeid.

Sama aasta 21. detsembril toimus meeleavaldus haridusministeeriumi ees, kuid valitsus ei andnud 15-le gümnaasiumile luba jätkata õpetamist vene keeles.

Agitatsioon agitatsiooni järel
2011. a oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris Kõlvart äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmete abiga Tallinnas mitu meeleavaldust õppekeele muudatuste vastu. Meeleavaldustele kaasati äärmuslaste kaudu mitukümmend koolinoort, kuid tooni andma jäid üritustel siiski kaitsepolitseile juba aastaid tuntud isikud. Sihtrühm ehk gümnaasiumiõpilased ja nende vanemad, keda õppe keel otseselt puudutab, jäi meeleavaldustel vähemusse.

Samuti osalesid detsembris Tallinna Linnavalitsuse ehk Kõlvarti poolt MTÜ Vene Kool Eestis palvel korraldatud "üleriigilisel lastevanemate koosolekul" peamiselt vanemad inimesed, sh mitmed tuntud Kremli-meelsed äärmuslased.

Kapo aastaraamautust ilmnevad ka Kõlvarti kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga, mida viimane võib kasutada Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks.

Yana Toom kapoga kohtus
Tallinna ringkonnkohus rahuldas aprillis osaliselt riigikogu keskerakondlasest liikme Yana Toomi kaebuse ja kohustas kapot katma osaliselt kinni oma veebis asuva aastaraamatu laused. Laused, mis puudutavad Toomi poolset survet ja agitasioonitööd vene koolides osalisele eestikeelsele õppele ülemineku vastu.

Samas jättis kohus rahuldamata kaebuse selle osa, millega Yana Toom soovis kohustada kapot kõrvaldama aastaraamatu eksemplarid raamatukogudest jataotles mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Nüüd on kohtusaaga jõudnud riigikohtusse.