KADUNUD INIMESED: Eesti politsei otsib 43 pikka aega kadunud inimest
Politsei otsib hetkel 43 pikka aega kadunud inimest. Näiteks 2007. aasta jaaniööl kella kahe paiku Pärnu rannas kadunuks jäänud tol hetkel 19-aastast Maris Järve. Toona kammisid Tervise sanatooriumi juures pilliroogu läbi Paikuse politseikooli kadetid ja õhust parema pildi saamiseks saadeti üles ka deltaplaan. Appi tuli ka piirivalve. Neiu on aga siiani kadunud.
Samuti on jätkuvalt kadunud 1988. aastal sündinud ning 2006. aastal kadunuks jäänud Reili Huik. Neiu otsis enne kadunuks jäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana ning leidiski tööotsa Elvasse kolmeaastase lapse hoidjana. Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures ning hiljem pole naist enam nähtud.
Mees, kellega neiu kohtus, oli varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks. Neli aastat hiljem mõisteti mees viieteistkümneks aastaks vangi nelja hääletaja vägistamise eest. Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas 2012. aastal Kaziksile süüdistuse Reili kadumise asjus, kuid kohus mõistis Kaziksi neiu vägistamises ning tapmises süü tõendamatuse tõttu õigeks. Reili on siiani kadunud.
Siiani pole teada, mis juhtus 24. oktoobril 2015. aastal Võru kandis Markkus Ansbergiga. 17-aastane Markkus jäi kadunuks nimetatud kuupäeval öösel kella 00.30 paiku, kui ta väitis telefonitsi sõbrale, et on Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures. Pärast seda puudub info noormehe asukohast.
Politseipatrullid ja ka paljud vabatahtlikud kammisid läbi Markkuse võimalikud liikumisteekonnad ning paigad, kuhu noormees sõprade hinnangul minna võis, kuid tulemuseta. Alates 2016. aasta veebruarist otsitakse Markkust taga ka rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol kaudu.
Delfi kirjutas 2015. aasta suvel, et 1990. aastate algusest on Eestis teadmata kadunud umbes pool tuhat inimest. Tol hetkel, poolteist aastat tagasi oli kadunud 43 inimest. Hetkel leiab politsei- ja piirivalveameti kodulehelt 42 inimese nime, neist kaks, Alla Kaprejeva ja Aivar Leetla on lisandunud pärast toonase artikli kirjutamist.
Alla Kaptejeva jäi kadunuks 2016. aasta septembris. Politseile laekunud info järgi saadi 1975. aastal sündinud Allaga viimati telefonitsi ühendust 21. septembri õhtul. Järgmise päeva hommikul oli tema mobiiltelefon juba välja lülitatud. Teada on, et Allal oli 22. septembriks lepitud kokku kohtumine, kuhu ta ei läinud ning samuti ei läinud ta ka tööle. Kodukoha ülevaatusel selgitati, et naise mõlemad sõiduvahendid on jäetud kodu juurde. Koduuks oli lukus ning korteri ülevaatusel selgus, et naise dokumendid ja muud tarvilikud esemed on samuti jäetud koju.
Naabrite küsitlus olulisi juhtlõngu tema võimalikust asukohast esialgu ei andnud. Naabrite sõnul ei olnud nad Allat juba mõnda aega kodu juures näinud. Alla on 172 cm pikk ning tal on pikad punast värvi juuksed. Ta on siiani kadunud.
2015. aasta detsembris jäi kadunuks 1976. aastal sündinud Aivar Leetla Teadaolevalt elas ta Saksamaal või Austrias. Mees on 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega, võib olla punakate lühikeste juustega või kiilaspäine, hallid silmad.
Lahendatud juhtumid
Viimase pooleteise aastaga on saanud lahenduse kolm juhtumit. Eelmises Delfi loos 2015. aasta suvel oli teadmata kadunute nimekirjas teiste seas ka 1945. aastal sündinud Väino Pastak, kes jäi kadunuks 2009. aastal. Politsei pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul tuvastati 2016. aasta juulis ekspertiiside kaudu, et Lääne maakonnas leitud tundmatu isiku säilmed kuuluvad Väinole.
Kose vallas Ravilas jäi 2011. aastal kadunuks 31-aastase Triinu Pettai. Naine oli varasemalt korduvalt oma elukohast lahkunud ning toona arvati, et ta võib asuda Tartus. 2016. aastal tuvastati aga ekspertiiside käigus, et Harjumaal 2015. aasta lõpul leitud tundmatu isiku säilmed kuuluvad Triinule.
Möödunud aastal leiti ka tervelt kümne aasta eest, 6. mail 2006 Raplamaalt Märjamaa vallast Sõtke külast Ärni talust lahkunud ning kadunuks jäänud Monika Saarna surnukeha. Naine oli kadumise hetkel 44-aastane.
PPA pressiesindaja sõnul jääb tagaotsimistoimik avatuks senikaua, kuni isik on leitud. Kas siis elusana või on kinnitust leidnud tema surm nagu eelpool toodud juhtumite puhul. "Kui kadumisteatest on möödunud mitmeid aastaid, siis ei pruugi olla otsingutegevus aktiivne, kuid uute juhtlõngade ilmudes ei jäeta midagi kontrollimata," sõnas Gonjak.
