INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Vaata, millised olid põuase mai kõige suuremad metsa- ja maastikupõlengud

 (1)

Sademetevaene lehekuu andis soodsa pinnase suurte metsa- ja maastikupõlengute puhkemiseks. Kokku oli mais 308 põlengut.

Kõigist põlengutest kuus olid päästeameti andmetel kolmanda või neljanda astme ehk tõsised metsa- ja maastikupõlengud.

Kõige suurem põleng Harjumaal Kuusalu vallas kaitseväe keskpolügoonil hõlmas 164 hektarit.

Lisaks olid suured metsa- ja maastikupõlengud Raplamaal Kehtna vallas Ahekõnnu külas, kus raielangil põles 1 hektar maastikku, ja Kohila vallas Pihali külas, kus põles 16 hektarit metsa.

Suur tulekahju toimus ka Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Käru külas, kus põles raba- ja turbapinnasega metsaalune.

Ida-Virumaal toimus kaks suuremat põlengut. Toila vallas asuvas Süsinõmme liivakarjääris toimunud maastikupõlengu pindala oli hinnanguliselt 2 hektarit ja Alutaguse vallas Kurtna külas toimunud põleng hõlmas 3,5 hektarit.

Aasta esimese viie kuuga toimus Eestis 676 metsa- ja maastikupõlengut:

  • jaanuar — 3
  • veebruar — 3
  • märts — 10
  • aprill — 352
  • mai — 308
  • KOKKU — 676

Väljasõidu astmed
Kolmas aste:

4 põhiautot + 15 päästjat, 2 vabatahtlike tulekustutusautot

Neljas aste:

6 põhiautot + 22 päästjat, 2 vabatahtlike tulekustutusautot
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare