Kuivastu grupivanem Raul Pregel rääkis, et koer sai ilveselt räsida Võikülas toimunud jahi ajal. "Saatsime koera rebase jälje peale. Paar korda koer haugatas ja siis kukkus hirmsasti haukuma," meenutas Pregel, kelle sõnul oli koera haukumise põhjuseks metsas olnud ilves. Esmalt üritas ilves koera eest metsast välja pageda, kuid nähes lageda peal jahimeeste autot, taganes uuesti metsa, kirjutab
.

"Koer oli tal mööda jälgi kannul. Nii kui koer talle tihnikusse järele läks, hakkas kiunumine pihta. Ilves pani minema ja koer tuli verisena ja longates metsast välja," rääkis Pregel, kes nägi paariks sekundiks metsast välja tulnud ilvest ka oma silmaga. Jahimeeste hinnangul ajas koer ilvese tupikusse. Ilves oli ennast korralikult peitnud, aga koer puges talle paksu kadastikku järele.

Raul Pregeli sõnul oli Võikülas kohatud ilves küllaltki suur. "Ta oli, ütleme, suure koera suurune," kirjeldas jahimees, kelle hinnangul näitab ilves end üldiselt väga harva.

Koera omanik, Tallinnas elav Muhu jahiseltsi liige Valter Lepikson, kellel on suvekodu Ungumal, ütles, et algselt pidas ta koera vigastusi hullemaks. Ilves hammustas küll koera esijalga, kuid jalaluu jäi siiski terveks. Samuti pures ilves koera veel turjast, tagumisest jalast ja kõrvast.

Praegu lakub viieaastane jahikoer omaniku sõnul haavu, on pikali maas ja toibub. "Koer jääb ellu, aga eks ta põeb veel pikka aega. Kahju koerast, ikkagi parim sõber ja jahikaaslane," rääkis jahimees.
Eile hommikul käis Lepikson koeraga Tallinnas arsti juures. "Suht õnnelikult läks, ütleme nii," märkis koeraomanik, kes ka ise on jahimehena ilvest lasknud ning teab, millised kihvad tal on.

Valter Lepikson rääkis, et viimati nägi ta ilvest Muhus paar kuud tagasi põdrajahi ajal tee ääres istumas. "Alguses vaatasin, et koer, aga suur isailves oli. Me teame kõik, et saarte peal ilvest ei ole, aga on, elutseb ja tegutseb seal," kinnitas Lepikson.

Muhu jahiseltsi juhatuse esimees Heinart Laaneväli ütles, et temal ei ole küll õnnestunud ilvest näha, kuid pole välistatud, et neid on Muhus rohkem kui üks. "Me arvame, et neid on kolm või isegi neli," tähendas Laaneväli, kelle sõnul nägid suvel ilvest Liiva tee ääres kivi otsas istumas inimesed möödasõitvast bussist. "Me saame aru, et kitsed käituvad ka hoopis teistmoodi. Midagi peab neid hirmu all hoidma," nentis Laaneväli.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et see on muidugi kahetsusväärne, kui koer rebasejahi ajal ilvesele peale juhtus ja teda ründas. "Ilves kaitses ennast ootamatus olukorras," märkis ta, lisades, et ilves ei ründa koera esimesena kunagi, loomulikult ka mitte inimest. Ta on selleks liialt terane ja ettevaatlik loom.

"Koer ei ole ilvesele ei saakloom ega konkurent, seega ei ole tervel ilvesel mingit põhjust koera esimesena rünnata," selgitas Talvi. Ta lisas, et jahihooajaks (mis ilvese puhul kestab 1. detsembrist 28. veebruarini) ei antud Saare maakonnas välja ühtegi ilvese laskmise luba.
"Inimesele on ilvese looduses nägemine väga suur ja harv juhus," kinnitas Talvi. Mäletatavasti oli üks selline õnnelik juhus eelmisel talvel, kui autosõitjad nägid Väikese väina tammil Muhu poole liikuvat ilvest ja foto sellest loomast Saarte Hääles ka avaldati. Saare maakonnas elab Talvi sõnul tõenäoliselt paar ilvest.