Kontrollimise kohad on valitud mullu novembris peetud liiklustalgutele laekunud ettepanekute järgi ja politsei enda ohuanalüüsile tuginedes, teatas PPA.

„Valesti valitud sõidukiirus on üks suurimaid liiklussurmade ning raskete vigastustega lõppevate õnnetuste põhjustajaid. Sageli kipuvad ka staažikad autojuhid hindama valesti teeolusid, enda oskusi ja valmisolekut kiiresti reageerima. Sellised valearvestused päädivad aga halvimal juhul kas teelt väljasõitude või kokkupõrgetega, mille tagajärjel inimesed hukkuvad või saavad tõsiselt viga,“ toonitas politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak. Tema sõnul tuleb ohtlike olukordade ennetamiseks valida väiksem kiirus, et ootamatute takistuse korral võimalikult kiiresti ja läbimõeldult tegutseda.

Mullu liiklejate seas läbi viidud küsitlus näitab, et 67 protsenti autojuhtidest ei pea piisavalt tõsiseks kiirusepiirangutest kinnipidamist ning väga suur osa kõigist küsitletutest sõidab pidevalt lubatust kiiremini. Paljud vastanutest märkisid, et nende käitumist kiiruse valikul mõjutavad kaasliiklejad ning näiliselt head teeolud. Kõige rohkem ületatakse kiirust asulas ning teelõikudel, kus lubatud kiirusepiirang on 50 või 70 km/h.

Eelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetuste tagajärjel 78 inimest. Neist 25 kaotas elu õnnetuse tõttu, mille põhjustas valesti valitud sõidukiirus. Selle aasta kolme kuu jooksul on sarnaste õnnetuste tagajärjel hukkunud viis, möödunud aastal samal ajal 11 liiklejat.

Lubatud piirkiiruse ületamine on jätkuvalt üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Möödunud aastal registreeris politsei üle 42 500 sellist rikkumist, mis on 3% võrra rohkem kui 2013. aastal. 2014. aasta jooksul saatis politsei välja pea 90 000 kiiruskaamera trahviteadet, mis samuti on oluliselt rohkem võrreldes varasemate aastatega.