Hispaanias kinni peetud mees vahistati kohtu loal. Eestis kinni peetud meeste vahistamise otsustab kohus lähiajal.

Usaldusväärsete Delfi allikate kinnitusel peeti Hispaanias kinni Slava Gulevitš.

Gulevitši kohta kirjutas Eesti Ekspress kümmekond aastat tagasi, et tegu on Eesti mõjukaima ja ohtlikema ehk Kemerovo jõugu liidriga. Legendid 1990. aastatest räägivad, et Gulevitš olla mitmel puhul Nikolai Tarankovi eest n-ö dzotile viskunud ja nii bossi lugupidamise teeninud. Kui Tarankoviga peaks midagi juhtuma või kui ta peaks taanduma, saab Gulevitšist allilmapealik, kirjutas krimiseltskonnaajakirjandus toona.

Aga siis lõi Kemerovo Slavaks kutsutud Gulevitšil närv mustaks ja ta läks isiklikult ühelt kommersandilt raha välja pressima, ehkki seisuse kohaselt poleks pidanud seda tegema. Gulevitš sattus kohtu alla ja viieks aastaks trellide taha. Seejärel pääses ta taas vabadusse. Mullu kirjutas Delfi, et väidetavalt tegutsevad Gulevitš ja Kemerovo poisid tänaselgi päeval. Kuuldavasti seda Tallinna vanalinna joogi- ja toitlustusäris.

Selgub aga, et ärivaldkond on siiski sootuks kriminaalsem. Riigiprokuratuurist kinnitati, et praegusel juhul on narkoärikate ringi puhul tegu Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmetega, kes panevad peamiselt toime narkokuritegusid. Hispaanias peeti kinni kuritegeliku ühenduse väidetav juht (Delfi andmetel Gulevitš). Eestis peeti kahtlustatavana kinni kolm meest, neist üks on kogutud andmete kohaselt kuritegeliku ühenduse juhtfiguur ning kaks on kuritegeliku ühenduse liikmed. "Kogutud andmed viitavad sellele, et kuritegelikus ühenduses olid selgelt ära jaotatud ülesanded ja rollid. Kuritegeliku ühenduse tegevuse eesmärk oli toime panna narkokuritegusid ning seeläbi teenida kriminaaltulu," kommenteeris kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, riigiprokurör Vahur Verte. "Me ei välista, et kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatavate ring suureneb," lisas prokurör Verte.

Tegemist on inimestega, kes on ka varem õiguskaitseasutuste huviorbiiti sattunud ning mõned neist on narkokuritegude eest karistust kandnud.

Riigiprokurör Vahur Verte rõhutas, et kogu uurimise vältel on olulisel kohal olnud koostöö Hispaania kolleegidega. "Rahvusvaheline koostöö on meie jaoks tavapäraseks muutunud ning sellenädalane operatsioon näitab koostöö edukust," kommenteeris prokurör Verte.

Keskkriminaalpolitsei talituse juht Ago Leis ütles, et kinnipidamistele eelnes ligi poolteist aastat kestnud eeluurimine. "Nädala esimeses pooles pikaaegne töö realiseerus ning pidasime samaaegselt Eestis ja Hispaanias kuritegudes kahtlustavad kinni."

Leis lisas, et keskkriminaalpolitsei ametnikud olid Hispaanias kinnipidamisel abis. "Juba aastaid on meil hea kontakt ning üksteisemõistmine Hispaania politsei ja tsiviilkaardiväega. Need kinnipidamised on järjekordsed sõnumid kurjategijatele, et saame nad kätte ka teisest Euroopa otsast," ütles Leis.

Tänaseks kogutud teabe osundab üheselt, et vabaduses viibides võivad kahtlustuse saanud mehed jätkata uute kuritegude toimepanemist, mistõttu on prokuratuur taotlenud nende vahistamist. Eestis kinni peetud meeste vahistamist otsustab kohus lähiajal. Hispaanias kinni peetud mees on vahistatud ning ees ootab tema loovutamine Eestile.

Kõnealuse kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud kinnisvara, sõidukid ja sularaha.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ning juhib Riigiprokuratuur.

Lavly Perling kiidab rahvusvahelise koostöö mõju

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis, et rahvusvahelised ühisoperatsioonid, kriminaaltulu konfiskeerimised ja jõustunud kohtuotsused kinnitavad, et võitlus organiseerutud kuritegevuse vallas on tõhus.

"Näiteks viimased kohtuotsused: nn Dikajevi kuritegeliku ühenduse kriminaalasjast eraldatud 8 süüdistatavat, kellelt konfiskeeriti kriminaaltulu 80 000 eurot või kohtuotsus 9 isiku suhtes selles, et I.Aleynikov lõi 2006.a kuritegeliku ühenduse, mis oli suunatud salasigarettide ebaseaduslikule kauplemisele ja inimkaubandusega seotud kuritegude toimepanemisele Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis (konfiskeeritud kriminaaltulu suuruseks on ligi 71 500 eurot)," rääkis ta ja lisas: "See, et politseinikud vahetavad igapäevaselt väliskolleegidega infot ja prokurörid tõendeid ning vajadusel tehakse koos toiminguid ükskõik mis Euroopa Liidu riigis, on taganud edu nendes kriminaalasjades."