Haapsalu lastekodu põleng süüdistusi ei toonud

Haapsalu väikelastekodu kaheksa lapse ja kahe täisealise hoolealuse hukkumisega põlengu kriminaaluurimine lõppes süüdistusi esitamata, kuna tulekahju põhjustaja jäi leidmata.

Nii kasvatajate kui ka lastekodu kasvandike seas oli suitsetajaid ning juurdluse käigus selgus, et kasvandikud teadsid, kus asuvad tulemasinad ja tikud. Tulekolle oli kohas, kus asus puuvillakattega tugitool ning sünteetiline vaip.

Hukkunutest ühel olid põletushaavad, ülejäänud surid lämbumise tagajärjel.  

Prokuratuur saatis kriminaalasja materjalid Lääne-Eesti päästekeskusele tuleohutuse vanemspetsialist Galina Kiiviti suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise otsustamiseks teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise tunnustel, kuna lastekodus oli kohustusliku suitsuanduri asemel kasutusel temperatuuriandur.

Märtsi keskel avaldatud ekspertiisitulemuste järgi sai ohvriterohke Haapsalu lastekodu põleng alguse lahtisest tulest. Haapsalu lastekodu põlengu põhjuste selgitamiseks Eesti kohtuekspertiisi instituudis läbiviidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääke ei tuvastanud. Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või -seadmete rikke. Tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tule allika termiline toime.

Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Arvestades tulekahjukoldes paiknenud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega.

Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud tulekahju tekkeaega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Tulekahju tekkimist soodustavaid asjaolusid eksperdid ei tuvastanud.

Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkus 20. veebruari pärastlõunal kaheksa last ja kaks noorukit. Nende surma põhjustas vingumürgitus.