G4S vetelpäästjad päästsid suvel kaks uppumisohtu sattunud last. 29. juunil sattus Harku rannas umbes kümneaastane poiss liiga sügavasse vette ja vajus vee alla. Vetelpäästja koos ühe rannalisega tõi poisi kaldale, teatas turvaettevõte.

13. juuli õhtul päästis vetelpäästja Tartus Emajõe linnaujulas uppumisohust umbes nelja-viie aastase tüdruku. Laps oli jõevoolus sügavasse vette sattunud ja ei pääsenud enam kaldale. Tüdruku ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapsed talle üle andis.

„Laste järelevalveta jätmine randades on endiselt probleem. Kadunud laste otsimine oli vetelpäästjatel igapäevane tegevus. Sageli ei osanud vanemad rannavalvele oma kadunud last kirjeldadagi. Korra juhtus, et kadunud lapse vanem ei tundnud oma last ära,“ ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Vetelpäästjate abi läks vaja ka spordiüritusel. XI Haapsalu triatlonil turvasid nad Vasikaholmi rannas üht väsinud last, kes kategooriliselt soovis distantsi lõpetada, ja abistasid üht vähese ujumisoskusega meest, kes sattus sügavas vees ohtu.

Samuti aitasid vetelpäästjad veesõidukitega hätta jäänud inimesi. 3. juulil tõid vetelpäästjad Pühajärvel kaldale kaks paadiseltskonda, kelle paadid oli tugev torm ja vihmasadu uputanud. 31. juulil märkas vetelpäästja Elvas, Verevi rannas, kuidas 25 meetri kaugusel kaldast hakkas üks vesiratas veega täituma. Üks naistest aidati rannavalve paadiga kaldale, teine soovis ise kaldale ujuda.

Juulis, mil vesi oli soojem, sattus randa rohkem neid, kes soovisid täispuhutava madratsiga vette minna. Kuna Pirita rannas on oht, et täispuhutava madratsiga võivad suplejad triivida jahisadama alale või surfialale, siis tuli vetelpäästjatel ainuüksi juulis 252 korral sekkuda, et rannalised kummimadratsiga vees ohtu ei satuks. Suve peale kokku oli G4S valvatavates randades selliseid juhtumeid 342.

„Kummimadratsite ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega me lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsiga merele viia, on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda,“ selgitas Seemel.

G4S vetelpäästjad tegelesid juunist augustini kokku ligi 2900 korrarikkumisega, mida on oluliselt vähem kui mullu. Möödunud suvel tuvastasid vetelpäästjad üle 4500 korrarikkumise. Seemeli sõnul tuli vetelpäästjatel vähem sekkuda mitte ainult kehva suveilma tõttu, vaid seepärast, et inimeste käitumine on üldiselt paremaks läinud.

Rannavalve meedikud andsid rannalistele esmaabi 405 korral. Valdavalt oli tegemist marrastuste (172) ja lõikehaavadega (114).

„Kuna lõikehaavu põhjustavad randades peamiselt klaastaarast tekkinud klaasikillud, siis probleem, mille vastu vetelpäästjad võitlesid, oligi klaastaaraga randa tulek,“ ütles Seemel. 1400 korral tuli korrale kutsuda klaaspudeliga randa tulnud inimesi. 1000 avaliku ranna külastajat rikkus loomaga randa tuleku keeldu.

Kuigi purjuspäi ujumist rannas alkoholi joomist on aastatega vähemaks jäänud, tuli G4S vetelpäästjatel randades korrale kutsuda enam kui 114 alkoholitarvitajat, kes rannas avalikku korda rikkusid.

Kokku 86 G4Si vetelpäästjat aitasid suplejate ohutust tagada 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.