DELFI FOTOD: Pirital uppus jaht, kolm inimest päästeti, kaks neist viidi haiglasse
Eile kella 17.25 paiku märkas Tallinna kordoni merevalveteenistuse kaatri meeskond Pirita sadamast umbes 500 meetri kaugusel inimest vees. Kordoni töötajad jõudsid uppumisohus inimeseni minutiga ning tõmbasid ohus olnud mehe pardale.
Päästetu sõnul oli järsult tulnud laine löönud tema purjejahi ümber ja kadunud on veel kaks inimest. Kordoni kaatri meeskond suundus koheselt otsingutele avamere suunas ja mõni hetk hiljem leiti ka teine ning kolmas abivajaja. Sadamasse jõudes anti meestele esmaabi, kolmest abivajajast kahel olid alajahtumise tunnused. Viimane päästetu oli hulgaliselt alla neelanud merevett.
Kiirabi viis haiglasse 77- ja 52-aastase uppumisohus olnud ja alajahtunud mehe. Kolmas, 46-aastane mees, haiglaravi ei vajanud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.
Merehädaliste sõnul olid nad teel Katariina kai äärest Pirita jahisadamasse 9 meetrit pika purjejahiga DRAGON . Alus oli lainega ümber läinud ja uppunud umbes 500-1000 meetrit Pirita jahisadama suudmest Katariina kai suunas.
Tegu oli Tallinna Kalevi jahtklubi paadiga. KJK sadamakapten Ado Tikerpäe ütles Delfile, et uppunud jahi kapten on väga kogenud purjetaja. "Ta on kunagi treener olnud, käinud selle jahiga Prantsusmaal ja Hispaanias võistlemas," märkis Tikerpäe.
Tikerpäe sõnul ei ole praegune ilm Draakonite jaoks midagi. "Draakon on suhteliselt merekindel paat, tal on kõva kiil all, ta ei tohiks niimoodi ümber minnagi," lausus Tikerpäe ja lisas, et praeguse ilmaga käivad merel isegi Optimistid, mis on algajatele õppimiseks ja 8- kuni 15-aastastele lastele võistlemiseks mõeldud svertpaadid.
Draakon-klassi jahte on Eestis vähe, Tallinnas kokku neli. Need on omajagu haruldased vanad kitsa kerega sport-kiiljahid. Kümnete aastate eest olid Draakonid ka omaette olümpiaklass. "Nad on puujahid, millega sõidavad ja võistlevad printsid ja kuulsused," märkis Tikerpäe.
Põhja prefektuuri operatiivjuhi Toomas Kaarjärve sõnul toovad soojad ilmad ning puhkuste hooaeg Eesti merealadele rohkelt veealuseid ning hobilaevnikke, mistõttu sagenevad ka nendega seotud merepäästejuhtumid.
„Enda ja teise ohutuse tagamiseks tuleb merele minnes teha kõik endast olenev, et sõit kulgseks turvaliselt ja probleemideta. Kontrollida üle aluse tehniline seis ning veenduda, et ka ilmaolud vastavad nii aluse valmisolekule kui ka juhi oskustele. Iga merel seilajal peaks olema seljas päästevest, alus ei tohi olla ülerahvastatud ning sõidukit juhtigu ikka ainult kaine inimene. Alati tuleks kaasa võtta ka laetud ning veekindlas ümbrises mobiiltelefon, et ohu korral saaks koheselt abi kutsuda kas lühinumbril 112 või merevalvekeskuse numbril 619 1224,” ütles Kaarjärv.
Sel nädalavahetusel sai Tallinna kordoni merevalvekeskus kokku üheksa teadet õnnetustest või ohuolukordadest merel. Tänavu on Eesti vetes hätta sattunud ligi kolmsada ning hukkunud on kuus inimest.
