FOTOD KOHTUST: Tartu maantee suurõnnetuse põhjustaja sõitis punasega ristmikule, sest tahtis tüdrukutele muljet avaldada
Esimese asjana selgus kohtusaalis, et kohtualune on vahetanud eesnime ning kannab nüüd nime Oliver.
Prokurör näeb, et on võimalik kohtuasja lahendada lühimenetluses, et säästa kannatanuid. Kaitsja nõustus selle taotlusega, taotlust toetas ka kannatanute esindaja. Kaitsja palus kohtuistungid kuulutada kannatanute ja süüdistatava terviseandmete kaitseks kinniseks, kannatanute esindaja ega prokurör seda taotlust ei toetanud, kohus otsustas taotluse tagasi lükata ja jätkata avaliku istungiga.
Oliver tunnistas ennast süüdi. Kaitsjal polnud süü kvalifikatsiooni ega tõendite osas vastuväiteid, kuid ta vaidles osaliselt vastu tsiviilhagile. "Nõutavad summad on natuke ülepaisutatud," ütles kaitsja Urmas Simon.
Kokku oli õnnetuse sündmuskohal jalakäijatena või autodes ohus 16 inimest, neist neli said kriminaalmenetluses arvesse võetavaid raskeid või eluohtlikke vigastusi. Kergemaid vigastusi sai 9 inimest, teiste seas 3 last. Noorim kannatanu oli 9-kuune, vanim 63-aastane. Prokuröri hinnangul peaks karistus süü suurust arvestades olema neli aastat vangistust, lühimenetlus lühendaks karistust 2 aastale ja 8 kuule. 8 kuud sellest tuleks prokuröri sõnul reaalselt šokivangistusena ära kanda, ülejäänu võiks jääda tingimisi rakendamata. "Et temaga ei tuleks enam kohtusaalis kohtuda," sõnas prokurör. Lisakaristuseks soovitas süüdistaja Oliverilt võtta juhtimisõiguse alates vabanemisest kaheks aastaks ja kuueks kuuks.
Kaitsja vaidles vastu vajadusele süüdistatavat reaalse šokivangistusega karistada. Pealegi väljub 8 kuud tema sõnul šokivangistuse ulatusest - üle poole aasta kestnud vangistus avaldab varasema praktika järgi isikule ebasoodsat psühholoogilist mõju, harjutades ta vanglaeluga.
Avariile eelnes tüli teise juhiga Stockmanni ristmikul
Prokurör kirjeldas menetluses taastatud sündmusi, mis tema sõnul said alguse juba päev varem, 15. mail 2015, mil süüdistatav tarvitas Viimsis koos sõpradega alkoholi. Hommikul sõitis ta tagasi kesklinna, autos kolm reisijat. Ekspertiisi järgi oli alkoholisisaldus tema veres õnnetuse hetkel või pärast seda seda 0,55 mg grammi kohta, mis on väärteojoove.
Liivalaia tänaval tekkis tal tunnistajate kinnitusel sõnavahetus teise juhiga. Tüli ja alkohol mõjusid talle nii, et alustas seejärel tugevas vihahoos uuesti mootorsõiduki juhtimist. 50 kilomeetrise tunnikiiruse piiranguga alas liikus ta ekspertiisi hinnangul ca 103 km/h, sõitis mööda teistest sõidukitest. Kell oli 9.37, vahetus läheduses asub turg, kuhu laupäeva hommikul liigub väga palju rahvast.
Jalakäijad ületasid teed mõlemalt poolt, inimesi oli palju. Oliver nägi, et oli süttinud punane foorituli, kuid jätkas teadlikult edasi liikumist senisel kiirusel. Ta sõitis ristmikule välja, ristmikul oli ka teisi sõidukeid. Paremalt tuli Kreutzwaldi tänavalt vasakpööret sooritama asuv Mercedes-Benz. BMW sõitis Mercedesele paremalt otsa. Sõidukid paiskusid teed ületavate ja ohutussaarel viibivate inimeste sekka. Reaalselt oli ohus 16 inimest ja neist neli sai vigastada raskelt või eluohtlikult, kõigil neljal on töövõime langenud.
Tahtis tüdrukutele muljet avaldada ja eiras punast tuld
Oliver ise prokuröri kinnitusel väitnud, et ta sündmusest enam midagi ei mäleta ja tema ütlused on seega lünklikud. Mõned tunnid pärast juhtunut andis ta siiski esmase seletuse, kus kirjeldas situatsiooni adekvaatselt. "Seal ütles ta, et nägi punast foorituld, aga autos olid tüdrukud, tahtis neile muljet avaldada ja sõitis üle ristmiku."
Vasakpööret tegev Mercedes jõudis esimesele sõidureale ja BMW paiskus sellele otsa. Jalakäijatest tunnistajad on öelnud, et nägid meeletu kiirusega tulnud BMW-d, osad neist olid teele astunud ja astusid tagasi, sest kartsid oma elu pärast. "Mercedes ilmselt päästis nii mõnegi inimese elu," sõnas prokurör.
Üht kannatanut käis süüdistatav haiglas vaatamas ja viis talle lilled ning palus vabandust. Teistega ta kohtunud ei ole.
Oliveri kaitsja Urmas Simon leidis, et tegu ei olnud klassikalise joobes juhtimisega, kus, kus inimene võtab napsu ja siis tahab kuhugi sõita, vaid tegemist oli eelmisel õhtul toimunud peoga, selle tagajärjel jääknähtudega. Kaitsja vahendas, et Oliver ütles: "Tundsin ennast hommikul jumala normaalselt ja ei arvanud üldse, et mul joove veel on."
Kaitsja sõnul ei kuulnud ta kohtus põhjust, miks Oliver peaks reaalselt vanglasse minema, sest pole nii ohtlik, et tuleks ühiskonnast eraldada."Ainult avaliku huviga reaalset kinnipidamist poolteist aastat hiljem põhjendada ei saa."
Ta tsiteeris ka riigikohtu varasemat lahendit, mille kohaselt šokivangistuse maksimaalne pikkus saab olla kuus kuud, sest pärast seda inimese psühholoogiline seisund muutub nii, et tal tekib harjumus vanglas olla.
Veel tõi kaitsja välja, et noormees tegelikult küsis menetlejalt kannatanute andmeid, et nad üles otsida ja nendega suhelda, kuid menetleja andmeid ei avalikustanud. Et ühe kannatanu kohta oli ajakirjandus kirjutanud tema haiglas viibimisest, siis sai ta temale lilli viia.
Kokkuvõttes palus ta süüdistatavat mitte reaalse vangistusega karistada.
Oliveri enda sõnavõtt oli napp ja tal tulid pisarad silma. "Ei möödu ühtegi päeva, elu lõpuni, kus ma ei kahetseks. Olen valmis tegema kõik, et kannatanutele tehtud asju heastada."
Prokurör: karistus peab lähtuma konkreetsest teost
Mis puudutas kaitsja seisukohta, et poolteist aastat hiljem pole põhjust süüdistatavat ühiskonnast eraldada, leidis prokurör Rainer Amur Delfiga rääkides, et arvestama peab ikkagi kuriteo toimepanemise ajal olnud kuriteo asjaoludega ning karistus mõista sellest tulenevalt. "Kaitsja sellise seisukoha järgi saaks reaalselt karistada vaid neid isikuid, kes olid koheselt kuriteo toimepanemise järgselt vahistatud, mis aga ei ole õige, sest tavaliselt ei ole koheselt teada, kes on kuriteo toimepanemises süüdi. Vahistamiseks on vaja aga piisavas koguses tõendeid süüdlase kohta koheselt peale sündmust, mida tavaliselt koheselt ei ole ning mida kogutakse alles edasises menetluse käigus".
„Karistus peaks siiski lähtuma konkreetsest teost. Ja ma arvan, et arvestades teo raskust, peaks tema karistus olema osaliselt reaalne.“
Süüdistatava kahetsust pidas ta ehedaks. „Olen kahel korral temaga kohtunud. Olin ülekuulamise juures, kus ta väljendas oma kahetsust pisaratega. Ja nüüd siin. Ma usun, et oma tegu ta kahetseb – oleks ka ebainimlik, kui ta seda ei teeks. Mis puudutab kannatanutega ühenduse otsimist, siis kannatanute esindaja andmed olid varakult teada nii kaitsjale kui süüdistatavatele, selles osas ma teda eriti ei usu.“
Nõuded ja kahjud kokku 200 000 - 300 000 eurot
Tsiviilhagid on esitatud summas 100 000 eurot - kahe kannatanu puhul 30 000 ja kahe kannatanu puhul 20 000 eurot. Sellele lisanduvad kaitsja kinnitusel veel muud nõuded ja materiaalsed kahjud, nii et kokku hindas kaitsja Oliverilt nõutavat summat 200 000 - 300 000 eurole, mida tal ei olevat võimalust töötades teenida. Nõue, et ta tasuks need katseaja tingimusena katseaja jooksul, viivat välja selleni, et katseaja lõpus tuleb tal uuesti vangi minna, kui hüvitised maksmata on.
Taust
2015. aasta 16. mail põhjustas BMW juht Tallinnas Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul õnnetuse, milles sai süüdistusmaterjalide järgi kokku vigastada 13 inimest (kannatanute hulk oli suur ning esialgse uurimise käigus käisid läbi ka arvud 14 ja 15. See võiks olla tingitud asjaolust, et kokku oli ohutussaarel ja kahes autos 16 inimest, kes kõik olid ohus).
Mööda Tartu maanteed linnast väljuval suunal liikunud sõiduauto BMW, mida juhtis 22-aastane mees, põrkas kokku Lastekodu tänava poolt Kreutzwaldi tänavalt Tartu maanteele vasakpööretteinud sõiduautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 42-aastane naine.
Sündmuskohalt viis kiirabi haiglasse 13 inimest, ühele kannatanule anti abi kohapeal. Hiljem selgus, et abi vajas veel üks kannatanu.
Liiklusõnnetuse põhjustamises esitati kuriteokahtlustus BMW-d juhtinud 22-aastasele Gregorile, kes oli, nagu ekspertiisist selgus, alkoholi tarvitanud, ent mitte kriminaalses joobes.
Paljude tunnistajatega õnnetuse asjaolude uurimine on võtnud palju aega ja veel mullu hilissügisel ootas prokuratuur viimaseid ekspertiisitulemusi.
