Mõned minutid enne südaööd kutsuti päästjad Jõgeva linna, kus põles vana raudteejaama hoone. Esimesena sündmuskohale jõudnud Jõgeva komando mehed ütlesid sündmuskohale tõtanud ajakirjanikule, et nende saabumise ajal põles hoone lahtise leegiga. Tuli oli katusest väljas. Kohe alustati kustutustöödega. Põleng oli kõige intensiivsem hoone Tartu poolses otsas, teise otsa tuli ei levinud. Sellele aitas ilmselt kaasa vahele ehitatud tuletõkkesein.

Kasutuseta seisnud ajaloolises hoones elektrit sees ei olnud, selle aknad ja uksed olid kinni löödud. Kuigi täpsemad vastused annab uurimine, võib oletada, et põleng sai alguse süütamisest.

Sündmusele reageerisid Jõgeva päästjad kahe autoga, lisaks Põltsamaa ja Tabivere tuletõrjujad, vabatahtlikud ja Tartu operatiivkorrapidaja. Ükski inimene tulekahjus vigastada ei saanud.

Samal ajal, kui Jõgeva kesklinnas käisid vana raudteejaama kustutustööd, tuli Jõgeva linnast, umbes pool kilomeetrit eemalt, uus teade tulekahjust. Kella 1 paiku öösel süüdati turuplatsil põlema sealne müügikiosk.

Põlema oli pandud väikese hoone alune. Õigel hetkel avastatud tulekahju ning päästjate kiire tegutsemine hoidsid ära leekide levimise kioskisse.

Kuigi sisemus tule- ega veekahjustusi ei saanud, rikkus kioskisse tunginud suits sealset kaupa. Jaamahoone põlengult saadeti turuplatsile Põltsamaa päästjad.

Päästeamet teatas Delfile, et esimene kõne tuli neile 2. augustil kell 23.47 teatati, et Jõgeval Olerexi tankla läheduses põleb vana kasutuseta Eesti Raudteele kuuluv raudteehoone. Päästjate saabudes ulatus leek katusest välja ning leekides oli pool hoonest. Hoone aknad ja uksed olid laudadega suletud. Põleng kustutati kella 2.25. Põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

3. augustil kell 00.44 teatati, et Jõgeval Suur tänaval põleb turuputka. Päästjad kustutasid paari ruutmeetri ulatuses põleva välisseina kella 00.55. Sellegi põlengu tekkepõhjust selgitatakse, süütamine pole kaugeltki välistatud.