Tänase kohtuistungi alguses mainiti, et Vesiloole on tehtud kohtu poolt tellitud ekspertiis, mille kohaselt esineb tal küll somnambulismi ehk unehäire tunnuseid ja jäsemeteliigutamise sündroom, kuid teo toimepanemise hetkel need tal ei esinenud. Selle akti palus Vesiloo kaitsja Aadu Luberg kõlbmatuks tõendiks tunnistada, kuna kaitsja nägi akti koostamisel tehtud menetluslikke, aga ka sisulisi vigu ja ebamäärasusi.

Näiteks olid Lubergi sõnul aktis eksperdid lisanud, et somnambulism avaldub igal inimesel individuaalselt ja selle kindlaks tegemiseks tuleks läbi viia ka psühhiaatriline analüüs. Samuti juhiti aktis tähelepanu, et somnambulismi tõttu sellise seisundi tekkimine, nagu Vesiloo on ennemalt kohtus väitnud, on äärmiselt haruldane.

Seega ütles Vesiloo kaitsja, et kui kohus peaks selle akti tõendina vastu võtma, siis tuleks ekspert kohtusse seda selgitama tulema.

Kohus otsustas tõendi vastu võtta, sest muuhulgas ei olnud tegu esimese ekspertiisiga, mis näitas sisuliselt sama asja. Eksperti akti selgitama kohtusse aga kohtu otsuse kohaselt ei tooda.

Prokuratuur tõi välja ka ekspertide arvamuse, kelle kohaselt ei kannatanud Vesiloo teo toimepanemise ajal ei psüühiliste häirete ega muu käitumist oluliselt mõjutava olukorra all. Vesiloo oli lihtsalt "amnestilise alkoholijoobe seisundis."

Sellega leidis prokuratuur, et Vesiloo puhul ei tule rahaline karistus kõne alla ja raseda elukaaslase peksmise eest tuleks talle määrata tingimisi vanglakaristus, kuna ta ei ole varasemalt kohtulikult karistatud.

Samuti lisas prokuratuur oma seisukohas, et Tulevi poolt nõutav tsiviilhagi ehk valuraha moraalse kahju eest summas 20 000 eurot on põhjendatud ja tuleks välja mõista.

"Pealtnägija" saates tuli hiljuti avalikkuse ette enda looga Vesiloo endine elukaaslane Triin Tulev, kes rääkis enda vägivaldsest suhtest ja kooselust ärimehega.

Tulevi väitel peksis mees teda ajal, mil naine oli rase, ning lootele osaks saanud raskete vigastuste tõttu pidi Tulev lapsest loobuma.

"Ta tormas mulle kallale, võttis mul käest kinni, peksis seda vastu uksepiita, võttis kätega peast kinni ja tagus seda vastu põrandat. Lõi käte ja jalgadega. Lõi rusikatega vastu pead. Hüppas mu kõhu peale. Peksis mind peaga vastu seina. Hoidis mul suud kinni ja ma tundsin, et ma minestan, sest ma ei saanud hingata.“ Nii kirjeldas Tulev kohtus hetki, mil Vesiloo teda jõhkralt peksis.

Pärast peksmist, mis kestis naise sõnul umbes tunni, viskas mees ta sõimu saatel majast välja.

Oktoobris toimunud kohtuistungil väitsid Vesiloo ja tema advokaat, et Vesiloo kannatab somnambulismi sündroomi, ehk unes kõndimise all. Advokaadi sõnul võib see tähendada seda, et Vesiloo ei andnud endale oma tegudest rünnaku ajal aru.

Samuti seadis Vesiloo advokaat kahtluse alla Triin Tulevi väited vägivalla ulatuse osas. Tulevi väitel lõi Vesiloo teda vähemalt 60 korda, kuid advokaadi sõnul oleks nii tõsine rünnak tähendanud Tulevile suuremaid kahjustusi.

Vesilood süüdistatakse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Süüdimõistmisel võib teda oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.