Ermi sõnul selgitasid eksperdid välja, et tuli võis saada alguse väikesest lahtise tule allikast. "See võis olla küünlaleek, tikutuli või tulemasin, kuid välistada ei saa ka hooletut suitsetamist."

Kuna tulekahju tekkekoldes ei olnud ahju ega kaminat, siis on kindel, et kas tahtmatult või tahtlikult oli süttimisel mängus inimkäsi. Kuna ka süütamist ei ole võimalik esialgu välistada, uuritaksegi nüüd edasi kaht versiooni - hooletut ümberkäimist tulega ja süütamist.

Võimalikest kahtlusalustest on Ermi sõnul aga vara rääkida.

Haapsalu lastekodu põlengu põhjuste selgitamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbiviidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääke ei tuvastanud, teatas Lääne prokuratuur.

Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või -seadmete rikke. Tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tule allika termiline toime.

Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Arvestades tulekahjukoldes paiknenud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega.

Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud antud juhul tulekahju tekkeaega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Tulekahju tekkimist soodustavaid asjaolusid eksperdid ei tuvastanud.

Tulekahju tekkepõhjuse uurimist jätkatakse kriminaalmenetluse käigus.