Eksperdid: ärimees I.J Zandi ähvardus TV3 vastu USA kohtusse minna on tühi jutt

 (98)

Eksperdid: ärimees I.J Zandi ähvardus TV3 vastu USA kohtusse minna on tühi jutt
Kuvatõmmis saatest "Kuu-uurija". Iraj Zand.

Kuigi Eestis kupeldamisskandaali sattunud ärimees Iraj Zand lubab talle väidetavalt tekitatud moraalse ja varalise kahju telekanalilt TV3 ja selle ajakirjanikelt välja nõuda USA kohtus, kus hüvitised teadupoolest võrreldamatult suuremad, leiavad eksperdid, et ärimees loobib tühje sõnu.

Briti kodanikust ärimehel I. J. Zandil on eriliselt pinnuks silmas Katrin Lusti Kuu-uurija saade, kus väideti muu hulgas, et Zand uimastas ühe Eesti naise, filmis temaga seksimist ja ähvardas teda hiljem. 13. detsembri Eesti Ekspressis rääkis Zand, et „see pahatahtlik, ekslik ja ilmselgelt laimav lugu läheb arutamisele Ameerika Ühendriikide kohtutes. Seal ei ole laimuga seotud nõuetel 10 000 euro piirangut.”

„Mis puudutab proua Lusti ja TV3 esitatud süüdistusi, siis kavatsen need asjad viia õigussüsteemi, mis tagab täieliku õiguse ja mitte ainult lihtsa karistuse. Kui Eesti uudisväljaanne süüdistab mind valelikult, et olen vägistaja ja pedofiil, tuleb tal vastu võtta ka õiguslikud tagajärjed,” ähvardas Iraj Zand Eesti Ekspressi loos ja tõi välja, et on sellise „negatiivse tähelepanu tõttu” pidanud loobuma investeeringutest ning pankurid ja mõned äripartnerid on teda eemale tõrjunud. Zand hindab talle tekitatud mainekahju suuruseks vähemalt 2,8 miljonit dollarit.

Õiguseksperdid tõdevad aga, et isegi kui USA kohus Zandi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise hagi mingi ime tõttu arutusele võtaks ja isegi võidaks, ei oleks USA kohtuotsust võimalik Eestis täita ehk inimkeeles pole Zandil võimalik TV3-lt ja hagetavatelt ajakirjanikelt raha kätte saada.

Rahvusvahelise kogemusega vandeadvokaat Karmen Turk nentis, et võimalus, et USA kohus Zandi hagi üldse arutaks, on teoreetiliselt mingil määral võimalik, praktiliselt aga pigem mitte.

Üldreegli kohaselt arutab Turgi sõnul tsiviilasja selle riigi kohus, kus asub kostja ehk TV3. Lepinguvälise kahju korral on siiski võimalik, et asja arutab kohus sellest riigist, kus väidetav kahju tekkis või kus kahju tekitav sündmus – antud juhul loo avaldamine – aset leidis.

Loe veel

„Kahju tekke kohaks on üldiselt koht, kus on füüsilise isiku elu- või tegevuskoht, teatud juhtudel ka kutsetegevuse koht või ka koht, kus on suurimas osas tema reputatsioon saanud kannatada või kus see on tekkinud,” tõdes vandeadvokaat. „Teadmata tegelikke asjaolusid, viitavad need kohad pigem Eesti (tegevuskoht, reputatsiooni kahju koht), võimalik ka, et Šveitsi (elukoht) või UK (tegevuskoht, kodakondsus) kohtutele. USAs on pigem I. J. Zandi äriühingute asukoht ja mitte tema kui isikuga seotud koht.”

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus nentis, et isegi kui USA kohus asja arutada võtab ja kunagi ka mingi lahendini jõuab, siis jääb küsimus, kuidas seda kohtuotsust täita ehk kuidas saada Eestis elavalt inimeselt või Eestis asuvalt juriidiliselt isikult see hüvitis kätte.

„USA kohtunik ju seda võtma ei tule. USA täitesüsteem Eestis ega üheski teises EL riigis täita ei saa. Selleks, et see lahend Eestis täituri kätte anda, peab selle lahendi eelnevalt kohtus tunnustada ja täidetavaks tunnistada laskma,” tõdes Niklus. „Selle raames saab kohus muu hulgas hinnata ka seda, kas lahendi on teinud õige ehk siis aktsepteeritav kohus. Ning minu arust on siin juba esimene kari – Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks analoogilised vaidlused läbi pidada ikkagi riigis, kus kahju tekkis.”

Niklus märkis, et on ebatõenäoline, et I.J. Zandile tekkis kahju USA-s, sest vaevalt keegi USA-s Eesti ajakirjanduse lugusid loeb. „Kui tekkis kahju, siis Eestis. Seega oleks pidanud lahendama Eesti kohus.”

Niklus lisas, et isegi kui Eesti kohus peaks õigeks pidama, et vaidlus USA kohtus lahendati, tuleb Eesti kohtul hinnata, kas USA kohtu otsus on kooskõlas Eesti ühiskonna väärtushinnangutega. „Väga paljudel juhtudel (mitte küll Eesti praktika kohaselt) ei ole EL riikide kohtud tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud USA kohtute lahendeid, milles mõistetakse kahjuhüvitisena välja nn karistavaid kahjuhüvitisi ehk siis hüvitisi, mis on suunatud lisaks kahjude kompenseerimisele ka teatud karistava komponendi täitmisele,” nentis Niklus. „Kuna Eesti ühiskonnas selliseid asju ei tunta, vaid hoopis taunitakse, siis ma arvan, et mingid absurdselt suured USA kahjuhüvitised nii pea Eesti täiturite kätte ei jõua.”

Kokkuvõttes nentis Niklus, et praktikas ei tähendaks USA kohtuvaidlus Eesti firmale ja Eesti inimestele suurt midagi.

I.J. Zandi advokaat Indrek Leppik ei andnud viie päeva jooksul Delfile vastust, kas Zandi ähvardus USA kohtusse pöördumiseks oli tehtud vaid suhtekorralduslikel eesmärkidel, et heidutada ajakirjanikke edaspidi ärimehest mitte kirjutama ja näidata avalikkusele Zandi võimalikult õige mehena. Samuti ei kommenteerinud Leppik, kas ta kogenud juristina peab võimalikuks, et USA kohtusüsteem sellise vaidluse arutada võtab ega seda, kas tal on plaan Zandi nimel hagi USA kohtusse anda.

Eesti prokuratuur on algatanud kriminaalasja võimaliku kupeldamise uurimiseks. Kahtlustust kellelegi kriminaalasja raames esitatud ei ole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare