Eestlased Stockholmis: inimesed jooksid ja karjusid sündmuskohal hüsteeriliselt, jooksime samuti elu eest
"Tulime Stockholmi kruiisile ning shoppasime terve päev, ka sellel tänaval, kus tragöödia juhtus. Mingi hetk hakkasime tagasi liikuma tänavale, kus sündmus toimus. Olime juba peaaegu kohal, kui otsustasime enne peatänavale jõudmist peatänavaga ristuval tänaval asuvas kebabiputkas kerged eined teha," kirjeldas Jessica tragöödiale eelnenut.
Naise sõnul hakkasid järsku kebabiputkasse jooksma hüsteerias inimesed. "Jooksin välja ja nägin tossu. Arvasin, et kuskil on õhatud pomm. Rahvas hakkas karjudes jooksma, mina koos nendega. Minu kaaslane oli sellel ajal kebabiputka ees, et uurida, mis toimus. Kaotasin temaga kogu selles hullumajas korraks kontakti".
Koos jooksid nad massiga ühte hotelli varjule, endiselt teadmatuses, mis juhtus.
"Inimesed meie ümber nutsid ja olid paanikas. Õnneks jõudis sinna ka minu elukaaslane. Otsustasime välja minna, et selgust saada, mida teha. Nägime eemalt vähemalt kahte verist inimest maas lebamas ning kuulsime igal pool sireene ja nägime enda kohal kopterit. Tol hetkel oli kõik just juhtunud ning politsei polnud veel kannatanute ja surnute juurde jõudnud. Ühel hetkel hakkas jälle kogu mass hüsteeriliselt jooksma ja karjuma. Jooksime kogu elu eest ning märkasime kaaslasega, et üks mees avas ühe maja sisehoovi, kuhu ta meid varjule kutsus. Koos meiega sisenes veel sinna paar inimest, ülejäänud rahvas jooksis hüsteerias edasi," kirrjeldas Jessica.
Nii sattusid nad ühte büroohoonesse, kus kogu meeskond neid soojalt vastu võttis. "Mõne aja pärast nägime akendest, et ainult politseinikud kõndisid tänaval ringi. Aknast paistsid ka kolm surnukeha, millel olid katted peal. Tekkis paanika, kuna saime aru, et olime otse sündmuskohal ning kuulsime erinevaid kuulujutte, et metroos ja teistel tänavatel toimus tulistamine. Kartsin, et tulistaja võib ka meie hoonesse sisse tungida"
Hiljem Jessica sõnul paanika siiski vaibus. "Politsei andis teada, et mitte keegi ei tohi hoonest väljuda, kes seda teeb, võidakse eriolukorra tõttu politsei poolt maha võtta. Istusime büroos umbes kaks tundi. Kõik suhtlesid oma lähedastega ja vaatasid pingeliselt uudiseid. Politsei andis meile lõpuks teada, et peaksime evakueeruma. Kõndisime välja ning nägime ka palju teisi inimesi, kes väljusid kauplustest, büroodest jne. Väga kõhe oli".
Tallinnasse suunduva laeva väljumiseni oli jäänud pool tundi, kuid taksod eestlased ei leidnud. "Lõpuks hakkasime autosid peatama, et ikka laevale jõuda, sest saime teate, et laeva väljumine lükkub edasi ning meil on ikka võimalus sinna jõuda". Jessica ja ta kaaslane on väga tänulikud vastutulelikele rootslastele, kes neid auto peale võtsid ja neid sadamasse toimetasid.
"Oleme tänulikud kõikidele abistavatele inimestele, kellega me täna kokku puutusime. Olles sündmuskohale nii lähedal ning mõeldes, et tegelikult suundusime ja soovisime me just sellele tänavale sööma minna, on mul raske sõnadesse panna, kui palju paneb see kogu elu üle järele mõtlema. Tahame tänada ka Tallinkit, et ta tuli kesklinna lõksu jäänud reisijatele vastu ja ootas meid ära," sõnasid eestlased," sõnas Jessica.
