Ustimenko (35) kaebas Tartu halduskohtusse justiitsministri mullu 18. mail tehtud otsuse, millega keelduti esitamast Vene Föderatsioonile tema 2015. aasta 11. mail tehtud taotlust tema üleviimiseks karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale.

"Ustimenko kaebab kohtus justiitsministeeriumi peale seoses sellega, et keeldusin teda saatmast Venemaale karistuse kandmiseks," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ERR.ee-le.

"Minu põhjus keeldumiseks oli ühemõtteline: Vene seaduste järgi on tal vähemasti teoreetiline võimalus pääseda kergemini karistuse kandmisest vabadusse," selgitas ta.

"Arvestades tapmiste rida, mida ta korraldas Eestis, peab minu arusaama järgi vangla uks jääma tema ees suletuks nii, nagu ütleb kohtuotsus: eluks ajaks," märkis Reinsalu.

Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Dmitri Medvedev (21), kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Delfi kirjutas eelmise aasta juunikuus, et ka siis soovis Ustimenko oma üleviimist Venemaa vanglasse. Eesti keeldus sellest.

"See massimõrvar peab aga kandma maksimaalset karistust, mida seadus talle ette näeb. Mingid teoreetilised võimalused selle karistuse leevenemist Vene Föderatsiooni seaduste alusel tuleb välistada," selgitas Reinsalu toona.