Eesti suursaatkonna lauaülem-konsul Rumeenias Imre Siili sõnul toimuvad välirumeenlaste organisatsioonide eestvedamisel suured meeleavaldused valitsuse vastu. "Meeleavaldajad peamised nõudmised on valitsuse tagasi astumine, õigussüsteemi lammutamise peatamine ja korruptsioonile lõpu tegemine ning korruptantide eemaldadamine valitsusest," kommenteeris Siil.

Diasporaa organisatsioonid hakkasid Siili sõnul sotsiaalmeedias ette valmistama meeleavaldust ja teised läksid nende eeskujuga kaasa ning möödunud nädalavahetusel toimusid Rumeenias suured meeleavaldused.

"Reedel toimus ärmiselt suur meeleavaldus Viktoria väljakul, mõnesaja meetri kaugusel saatkonnast. Seal asub ka valitsuse hoone. Hinnanguliselt võis tipphetkedel olla koos ligi sada tuhat inimest," ütles Siil.

Õnneks saatkonna juures midagi hullu ei juhtunud. Tossu ja paugutamist oli saatkonna juures aga päris kõvasti. "Elan ka ise suhteliselt lähedal sellele kohale, sündmuste keskmele ja kõik see oli suurepäraselt ka mulle rõdule kuulda. Arvan, et saatkond ei olnud ohus, sellele tänavale suurem möll ei jõudnud. Tegu on kõrvalise tänavaga, mis asub peamagistraalist kõrval," ütles Siil.

Kui varem on meelevaldused olnud siin võrdlemisi rahulikud, siis reedel läks asi tõsiseks ja korravalvurite ja meeleavaldajate kokkupõrkes sai viga ligi 500 inimest, kellest 20 inimest viidi tõsisemate vigastustega haiglasse. Vigastatute hulgas oli ka kümneid meeleavaldaste mahasurumisega tegelevaid sandarmeid, ehk sõjaväestatud politseid. Hukkunuid siiani õnneks pole olnud.

Korrakaitsjad olid väljas väga suurte jõududega ning kasutusel olid veekahurid, pisargaasigranaadid, ratsapolitsei ja koerad. "Toimusid tõsised kokkupõrked, arvatakse et meeleavaldajate sekka oli sokutatud provokaatoreid, aga keegi pole suutnud täpselt kindlaks teha, kes nad on," ütles Siil.

Ühel hetkel korraldati Siil sõnul Bucharesti politseiprefekti korraldusel suurem rünnak ja plats tehti meeleavaldajatest õhtul hilja tühjaks. Kella 11 paiku reedel. Peale seda, meeleavaldajad jätkasid tänavatel ja esines kerget vandaalitsemist.

Meeleavaldused jätkusid ka laupäeval, mil pealinnas oli välja ligi 40 000 inimest ja pühapäeval umbes kümme tuhat ning siis liiguti edasi parlamendi poole. Parlament asub mitu kilomeetrit eemal. Siis läks rahulikumalt oli paarkümmend meditsiiniabi vajavat juhtumit. Korraldajad on kuulutanud, et nad ei lõpeta meeleavaldusi enne, kui nende ootused saavad täidetud ja mingid muutused hakakavad toimuma.

"Sarnaseid suuri meeleavaldusi oli ka teistes suuremates Rumeenia linnades, kuigi palju väiksemate osalejate arvuga. Viiest viieteistkümne tuhandeni ka seal oli märkimisväärne roll välisrumeenlastel," ütles Siil.

Rumeeniast väljaspool töötab ligi neli miljonit rumeenlast, kellest paljud veetsid oma suve Rumeenias ning otsustasid seda teha ühiskondlikult aktiivsel viisil. Välisrumeenlased saadavad suure hulga raha ka Rumeeniasse koju, ning see moodustab märkimisväärse osa riigi SKPst.