Möödunud reedel sai politsei teate, et ühes Lõuna-Eesti külas ärandati tee äärde pargitud sõiduauto. Autoomanik nägi vaid eemale kihutava masina tagatulesid. Mees teatas juhtunust politseisse ning püüdis samas hääletada mõne mööduva auto peale, et ärandajale järele saada. Peagi üks Ford peatuski ning mees kõneles saabujatele ärandatud autost. Kuna Ford oli juba reisijatest pungil, ei mahtunud mees aga kaasa sõitma.

Ford liikus edasi ning seltskond märkas peagi kraavis ärandatud autot. Veidi eemal lonkis mees, kes möödujate pärimise peale pahaaimamatult kraavisõitu tunnistas ning seltskond pidas ta kinni. Osa inimesi jäi ärandajat valvama, Fordijuht aga naasis kannatanu juurde ning tõi temagi sinna, kus auto ja selle ärandaja. Samal ajal saabus politseipatrull. Asjaosalistega suheldes ei olnud kahtlust, et Fordi-juhi ja tema kaaslaste tähelepanelikkus ja abivalmidus aitas tabada sõiduki ärandanud mehe. Küll tekkis politseinikel kahtlus, et Fordi-juht võib olla alkoholi tarvitanud. Nii ka oli.

Lõuna prefektuuri praktikas on sellised vastuolulised juhtumid küllalt erandlikud - kurjategija kinnipidaja on ise samas süüteo toimepanija. "Mis teie arvate, kas autoärandaja tabamine on piisavalt tugev argument kergema karistuse määramiseks mehele, kes sõidutas alkoholi tarvitanuna sõpru ja hääletajat?"