Evestus ütles pärast otsuse väljakuulutamist, et kohtu otsus üllatas teda ja ta kaebab otsuse kindlasti edasi.

Evestuse sõnul oli tal hea meel kuulda, et kohus leidis, et süüdistus selles osas, et Andrus Sukles soovis oma äriparteri tapmist, oli põhjendatud. Küll aga leidis kohus, et politseiagent oli rakendatud ebaseaduslikult, mistõttu ei saanud kogutud tõendeid kohtus kasutada ja Sukles mõisteti õigeks. 

Prokurör kinnitas, et politseiagent oli rakendatud tol ajal kehtinud seadusi silmas pidades. Tänaseks on seadused muutunud ja prokuröri sõnul ongi see vaidlusalune koht.

Evestus jäi endale kinldaks, et välisriigi ametnik oli samasuguse pädevusega nagu Eesti vabariigi ametnik ning kohtule sai esitatud ka tõendid, et muudetud nime all tegutsenud isik töötas välisiriigi õiguskaitse asutuses.

Kohus jagas aga kaitsjatega ühist seisukohta. 

"Olgu ametnik Eesti või välisiriigi ametnik, tema tegevuse tulemusena kogutud tõendid on seaduslikud - ta ei ole inimene tänavalt," kinnitas Evestus.

Evestus kinnitas, et kogu politseiagendi kasutamise temaatika on kohtus seni läbi vaidlemata ja tänane otsus oli tema sõnul esimene sellelaadne lahend.

Evestus lisas, et esimesel ringil kohtus ei tõstatunud antud vaidlusküsimust kordagi ei prokuröri ega kaitsjate poolt.

Harju maakohus arutas Suklese süüasja esmakordselt 2011. aasta teisel poolel. Sama aasta oktoobri alguses pidi kohus kuulutama mehe üle otsuse, kuid siis otsustas kohus süüasja tagasi prokuratuuri saata.

Nimelt tekkis kohtul kahtlus eeluurimisel teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse üle ning kuna lühimenetluses ei olnud olemasolevate toimikumaterjalide põhjal võimalik kahtlust hajutada, saatiski kohus süüasja tagasi prokuratuuri.

Seekord arutas kohus süüasja üldmenetluse korras, mis andis võimaluse täpsustada andmeid ka jälitustoimingute osas.

Evestuse hinnangul on Suklese süü tapmisele kihutamises tõendatud.

Riigiprokurör Evestus nõudis kohtuvaidluses Suklese süüdimõistmist tapmisele kihutamise katses omakasu ajendil ning tema karistamist nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tulnuks vanglas kohe ära kanda kuus kuud.

Evestuse sõnul võiks kohus Suklesele karistuse ülejäänud osa mõista tingimisi nelja-aastase katseajaga. Ühtlasi palus Evestus mõista Suklese eelvangistuses viibitud aja 2010. aasta 26. augustist kuni 2010. aasta 14. septembrini ehk 20 päeva, karistusaja hulka.

Kohtu tänase otsuse kohaselt tuleb riigil maksta Suklesele nende alusetult kinnipeetud 20 päeva eest hüvitist.