Kohtu ette pidi Pälling astuma täna südapäeval alanud istungil. Kuna Pälling viibib siiani vahi all, tõid ta kohtusaali politseinikud. Prokurör Triinu Olev sõnas, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör karistusena kaks aastat ja kuus kuud vangistust, millest tuleks reaalselt ära kanda neli kuud. Ülejäänud karistus läheks täitmisele tingimisi. Lisaks tuleb Pällingul katta menetlusega seotud kulud. Karistusaeg algaks 2. veebruarist, mil ta kinni võeti.

Praegustel andmetel tsiviilhagi korras Pällingult mingite kulude korvamist ei nõuta. Prokurör Olev rõhutas, et ükski lend õnneks ähvarduse tõttu ära ei jäänud.

Neljast kuust ikka piisab?

Kohtunik Violetta Kõvask uuris, kas kokkulepe on Pällingule selge ning ühtlasi vabatahtlik. "Keegi teile survet ei avaldanud," uuris kohtunik. Pälling kinnitas, et ei avaldanud. Ta sõnas, et tal on juhtunu pärast väga kahju ning ta teab, et seadust rikkuda ei tohi.

"Karistusest on kasu, paneb mõtlema," küsis kohtunik Kõvask. Pälling noogutas ja kinnitas, et loomulikult. Seepeale torkas kohtunik - mida kauem istuda, seda paremad mõtted, kas neljast kuust ikka piisab? Pällingu ilmest oli näha segadust, ilmselt ta irooniat ei mõistnud, kinnitades vaid, et nõustub nelja kuuga, pidades seda õiglaseks.

Kella 14 ajal kuulutas kohus välja otsuse, et Pälling on kokkuleppemenetluse korras süüdi avaliku korra raskes rikkumises. Talle määrati juba eespoolgi mainitud karistus.

Kõrvalt tekitab rohkelt küsimusi, miks oli tal vaja üldse lennujaama ja lende ähvardada. Pällingu kaitsja Urmas Simon selgitas, et otsest motiivi polnud. Nii kaitsja kui prokurör Triinu Olev sõnasid ajakirjanike ees, et Pälling töötas enne lennujaama turvateenistuses, kuid pidi sealt probleemide tõttu 2015. aasta lõpus lahkuna. Kättemaks teda prokuröri ja kaitsja hinnangul ähvarduskõnesid tegema innustaski. Pälling töötas turvafirma G4Si ridades.

Kaitsja oletas ka, et ilmselt sai Pälling eeskuju näiteks televisioonist ja filmidest ega hoomanud, mis tagajärjed sellistel ähvardustel on.

Samas tõi prokurör välja, et Pällingu kinnipidamine võttis aega ka sel põhjusel, et Pällingu tegevus oli pikalt ette planeeritud ehk tegu polnud juhuslike sihitute kõnedega. Ühtlasi pidi tema hinnangul Pällingul oma endise töö tõttu olema aimu, mis taoliste pommiähvardustega kaasneb.

Delfi küsis Tallinna lennujaamast, kui suur oli ähvardusega seotud rahaline kahju ning kas on plaanis see ka kuidagi välja nõuda, ent asutusest kinnitati, et kuna tegu on julgestusteemaga, siis neile küsimustele vastata ei saa.

Kõned lennujaama ning kaposse

Mullu 25. juulil helistas lennujaama ning kaitsepolitseisse end Daeshi liikmeks nimetanud mees, kes teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk. Loomulikult tähendas see ulatuslikku politseioperatsiooni.

Tänavu 2. veebruaril pidasid kaitsepolitseinikud Pällingu (33) kinni. Eile kajastas Delfi, et Pälling on loodava Eestimaa Rahvaste Partei (ERP) aktivist, kes on palunud abi nii USA presidendilt Barack Obamalt kui Venemaa riigijuhilt Vladimir Putinilt.

Pällingut varem kriminaalkorras karistatud pole. Ülekuulamistel tunnistas ta ähvarduskõned üles ning kirjeldas uurijatele detailiselt juhtumi asjaolusid.