Kohus leidis, et Tallinna Kesklinna valitsuse poolt Valga kultuurikeskuses 18. jaanuaril ja 13. veebruaril 2015 korraldatud kontserdid olid valimisüritused.

"Hoolimata sellest, et nimetatud kontsertidel ei tehtud otsest valimispropagandat, viitas kontsertide ajastatus ja korraldamise viis soovile tutvustada Alar Näämet ja teha talle kui kandidaadile valimisreklaami. Ühel kontserdil jagati ka valimisatribuutikat. Kuna kontserdid korraldati Nääme, mitte Tallinna Kesklinna Valitsuse huvides, oleks pidanud kõik kontsertidega seotud kulud kandma kas Alar Nääme ise või erakond, mille nimekirjas ta kandideeris," leidis Harju maakohus.

Kohtuotsus sedastab, et kuigi kontsertidel peetud kõned ei sisaldanud valimispropagandat, toimus kontsertidele kutsumine sisuliselt ainult valimislendlehtede kaudu. Nimetatud lendlehtedel tutvustati Näämet kui isikut, kes kandideerib riigikogu liikmeks, ühtlasi anti teada kontserdi toimumisest.

Kohus jõudis järeldusele, et kontsert oli korraldatud selliselt, nagu Alar Näämele oleks tähelepanu pööratud. Kontsertide ajastatus, samuti korraldamise viis viitas soovile tutvustada Alar Näämet vahetult enne valimisi.

Samuti jagati ühel kontserdil valimisatribuutikat ehk Alar Nääme nimega teepakke. "Seega oli kontsertide korraldamine Alar Näämele kui riigikogu kandidaadile valimisreklaami tegemine ja järelikult oli kontsert korraldatud Alar Nääme, mitte aga Kesklinna valitsuse huvides."

Tõendamist leidis, et valimisatribuutika ja lendlehtede eest tasus Alar Nääme ise, kuid kontserdiga seotud kulud lasi Alar Nääme tasuda Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest.

Kuna Nääme pani samasuguse teo toime kaks korda - ühel ja teisel kontserdil, siis sellest kvalifitseeris kohus korduvuse. Linnaosa vanem on ametiisik, sellest kvalifitseeris kohus teise raskema kvalifitseeriva tunnuse ehk siis ametiisikuks olemise.

Kaitsja on esitanud ühe põhiargumendina, et Tallinna linn ei ole kinnitanud, et tal tekkis kahju, et kahju olemasolu puudub, mis välistab omastamise koosseisu. Kohus selle argumendiga ei nõustunud.

"Riigikohus on korduvalt selgitanud, et omastamine ei eelda kahju olemasolu. Seega kohtupraktika kohaselt ei ole kahju omastamise koosseisu üheks elemendiks," ütles kohtunik. "Isegi kui Tallinna linn oleks teo heaks kiitnud, ei ole ta omastatud vara vahetu omanik, vaid omaniku esindaja."

Kohus hindas Alar Nääme süü keskmiseks. Alar Nääme pani teo toime kavatsetult, omastatud vara väärtus on umbes 2800 eurot ja Nääme on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasjas ei tuvastanud. Kohus määras Alar Näämele 200 päevamäära ulatuses 6300 euro suuruse rahalise karistuse. Lisaks otsustas kohus jätta Nääme kanda kaitsja tasu ning mõista riigituludesse menetluskuluna välja sundraha summas 645 eurot.

Süüdimõistva otsuse jõustumine tähendab Alar Näämele vastavalt avaliku teenistuse seadusele ametikoha kaotust ja keeldu edaspidi kuni karistuse kustumiseni avalikus teenistuses töötada.

Tegemist on Eesti kohtupraktikas esmakordse süüdimõistmisega sellise teo eest.

Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Alar Nääme ennast süüdi ei tunnista ja lubas kohtuotsuse edasi kaevata. Samuti ütles Nääme, et ei lahku Tallinna Kesklinna linnaosa vanema ametikohalt.

Kohtuotsusega ei nõustu ka Nääme kaitsja Aadu Luberg. Luberg leiab, et kohus keeras mõned seni kohtupraktikas kehtinud õiguslikud põhiseisukohad pea peale. "Kui ma õigesti kuulsin, et siis kohus ütles, et nende rahaliste vahendite omanik, mida Nääme omastas, ei olnud Tallinna linn. Süüdistuses öeldakse, et nende vahendite omanik oli Tallinna linn. Aga ma samas ei kuulnud, mida kohus ütles, kes nende vahendite omanik siis oli."

Luberg lubas kohtuotsuse täiesti kindlasti edasi kaevata.

Riigiprokurör Inna Ombler on kohtuotsusega rahul. "Tõepoolest, esmakordselt lahendati küsimust kohtupraktikas sellest, kuidas käsitleda olukorda, kus ametiisik on avalikke vahendeid kasutanud isikliku valimiskampaania huvides, nõnda nagu seda Alar Nääme tegi, kes oli 2015. aastal nii Tallinna Kesklinna vanem, kuid teisalt kandideeris ka riigikogu valimistel, korraldades Valgas üritusi oma valimiskampaania huvides ja lastes neid hüvitada ja kulud kanda Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest."

Ombler ei taha Nääme kohtuasja näidisprotsessiks nimetada. "Pigem on hea, et esimese astme kohus on seisukohas selles konkreetses asjas andnud. On üsna tõenäoline arvata, et vaidlus jätkub ka kõrgemates kohtuastmetes ja et see kohtuotsus edasi kaevatakse lugupeetud vastaspoole poolt."

Küsimusele, kuidas mõistab Ombler Nääme kaitsja arvamust, et Nääme kasutatud rahaliste vahendite omanik jäi kohtuotsuses ebaselgeks, ütles riigiprokurör, et see, kuidas õiguslikult käsitleda, kellele avalikud vahendid kuuluvad, saab veel järgmisteski kohtuastmetes arutelu osaliseks.

"Aga minu arvates see asjaolu, mille kohus saalis välja tõi, et need avalikud vahendid, mis olid Tallinna linna poolt eraldatud kesklinna eelarvele, olid tõepoolest mõeldud ka selle sama kesklinna elanike ja loomulikult tervikuna Tallinna linna huvides ja ei saa olla võetav nõnda, et neid vahendeid saab ametiisik, kellel on pädevus selliste vahendite käsutamiseks ja korraldamiseks, kasutada enda isikliku valimiskampaania huvides," leidis Ombler.

"Tallinna linn läbi Tallinna kesklinna valitsuse vanema käitumise on selgelt kahju saanud ja eeskätt on kahju saanud selle avaliku vahendi kuritarvitamisega ehk siis karistusõiguse mõttes omastamisega, on saanud tegelikult maksumaksja, sama valija," sõnas Ombler.

Riigiprokurör on rahul, et Nääme karistus sai sama suur, nagu riigiprokuratuur seda taotles.

Tallinna raha eest kontserdid Valgas

Näämet süüdistati selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Delfile.

Süüdistuse järgi tasuti Kesklinna valitsuse eelarvest ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.

Eeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.