Saaremaa päästepiikkonna juhataja Margus Lindmäe sõnul tavaliselt ühes ja samas piirkonnas selliseid õnnetusi korraga ei juhtu ja tema sõnul õppuse eesmärk ongi see, et mängida läbi need olukorrad õnnetustena , mida tavaliselt ei juhtu. Tavalisteks sündmusteks ollakse läbi praktika ja koolituste tema sõnul valmis. 

Kell 10.51 sai häirekeskus teate, et Saaremaal, Lääne-Saare vallas, Astes on toimunud keemiareostus. Helistaja sõnul tehases toru parandamise käigus on reostus keemikaalidega. Esimesena saabusid sündmuskohale Kuressaare päästekomando põhi- ka paakauto. Sündmust hinnates ja pidevalt olles kontaktis Pärnust Saaremaa poole teele asunud Pärnu keemiavõimekusega päästekomandoga, said päästjad loa siseneda tehasesse. Kõigepealt otsiti informatsiooni objektil viibinud inimeste käest. 

Saadi teada, et tegemist on kolme ainega , metanooli ja erinevate hapetaga, selgitati , kui suur on ohuala ja kas ja mis tingimustel tohib hoonesse siseneda kannatanuid ära tooma . Ja saades vastuse, et ohu tase on kaks ja see tähendab, et päästja riietuse ja hingamisaparaadiga tohib siseneda. 

Osa kannatanuid oli omal jõul tehasest välja saanud, nii nemad kui ka ruumides viibinud kannatanud anti kiirabile üle. Samal ajal toimus liiklusõnnetus kilomeeter eemal ja sinna sõitsid sündmuskohalt kiirabi ja Kihelkonna päästjad. Kõige viimasena saabus sündmuskohale Pärnu keemiavõimekusega päästekomando. 

Pärnu päästekomando rühmapealik Tõivo Tim Nõlvaku sõnul reageeris Pärnu päästekomando keemiavõimekusega erikomando esimest korda Saaremaale. Saades väljakutse hakatakse kohale sõidu ajal tegema ettevalmistusi kohapeal tegutsemiseks, vastavalt ainele pannakse paika ohualad kui ka päästjate kaitsetasemed, millega saab siseneda ohualasse. Samuti aidatakse ja abistatakse esmareageerijaid. Kohale jõudes sisenevad keemiasukeldujad ohukoldesse , kus tehakse aine mõõtmisi, sulgetakse lekkeid, ja neid tegevusi tehakse seni, kui oht on möödunud. 

Esialgne info oli, et antud asutuses toimub kemikaali leke ja oli kolm kemikaali , mis võivad lekkida. Täpne kemikaali nimetus saadi teada, kui keemiasukelduslüli sisenes ja tuvastas, et tegemist on lämmastikhappe lekkega, mis on 60 protsendiline ja vastavalt sellele võeti vastu järgnevad otsused. Ohukoldesse sisenes kaks keemiasukelduslüli, esimene , kes sulges ja neutraliseeris lekke, seejärel sisenes teine lüli, kes teostas mõõtmisi . Vastavalt tulemustele tuli veel kord neutraliseerida . Seejärel keemiasukelduslüli päästjad pesti sooja veega. 

Pesemiskohal oli laotatud kolm vanni, esimeses vannis pestakse maha suurem saaste , teises vannis toimub pesuainetaga pesu ja kolmandas loputamine. Seejärel tehakse ülikonnalt mõõtmised ja kui on tulemus korras lähevad mehed puhkealasse, vastasel korral toimub uuesti kolme vanni läbimine. Pesemiseks kasutatud vesi pumbatakse kaasasolevasse reovee mahutisse, mis hiljem sündmuskohalt minema organiseeritakse.

Väljakutsele reageerisid kõik Saaremaa riiklikud päästekomandod, Kuressaare, Kihelkonna, Orissaare päästekomandod, Leisi vabatahtlikud, samuti kiirabi ja politsei. Keemiasündmusele reageeris ka Pärnu päästekomando viieliikmeline meeskond, kes saabus sündmuskohale päästeautoga, millele haagitud keemiahaagis, lisaks veel sõiduautoga kolm päästjat Pärnu päästekomandost. Lääne regiooni keemiakomando on Pärnus ja ta reageerib üle kuue maakonna , sealhulgas ka Saare maakond. 

 Lindmäe sõnul on Pärnu päästekomando keemiavõimekusega komando, Saaremaa komandod on hindamisvõimekuse ja esmase reageerimisvõimekusega. Keemiasukeldust Saaremaa päästekomandod ei tee, kuna ei ole vastavat varustust ja väljaõpet. Lindmäe sõnul, kui reaalselt on keemiareostus reageeribki sündmusele Pärnu keemiavõimekusega päästekomando ja kui veel abi vaja, siis ka Tallinna päästekomando.