Õnnetuspaika sõitnud mupo heakorra- ja koerasektori inspektori Kersti Matkuri sõnul oli verine, puremisest lihajäänustega hammaste vahel ning erutusest värisev bullterjer õõvastav vaatepilt. Sama bullterjeri kontol on mitu rünnet, neist viimane möödunud aasta kevadest, mil vigastada sai laps. Tänaseks on omanik koerast loobunud ning esialgu püüavad hoiupaiga töötajad bullterjerit sotsialiseerida, teatas mupo.

Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Raik Saarti hinnangul on võitluskoerad aretatud tapjaks ning sisuliselt käsitletavad relvana. Kuna seadusandlus ei võimalda vastutustundetute loomaomanikega midagi ette võtta, sõltub olukorra paranemine Saarti sõnul seadusandjatest.

Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku koerte käitumisnõustaja Tiia Ariko sõnul on bullterjer korraliku koolituse puhul truu perekonnale ja eriti sõber lastega. Ariko sõnul on probleem rihma teises otsas: „Ei ole olemas tapjakoera, nagu bullterjerit tihti sildistatakse. See kõik on koeraomanikus kinni. Ka kõige leebema iseloomuga koerad võivad halva peremehe ja jõhkra kohtlemise  juures muutuda ründekoerteks."